Kuna 1. jaanuarist kehtima hakkav pensionireform muudab teise pensionisamba vabatahtlikuks, võimaldades sinna kogunenud raha edaspidi ka omal käel investeerida, on kõik suuremad pangad hakanud mõtlema, mismoodi hoida kliente kodupangas edasi ka pärast seda, kui nad on pensionifondi raha kogumisest loobunud.

„Me oleme juba kevadest saadik valmistunud selleks,” rääkis Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas. Siiski märkis ta, et väga detailselt ta plaanitavatest investeerimistoodetest veel rääkida ei saa. „Saan mainida, et asjad on töös ja me teeme enda poolt kõik, et need lahendused oleksid atraktiivsed,” kinnitas ta.

Otsivad konkurentsieeliseid

LHV Panga jaoks oleks pensioniraha investeerimiskonto näol tegu põhitootega, mille kasutamiseks soovib kodumaisel kapitalil tegutsev pank ka teistest pankadest kliente juurde saada. „Kuna me räägime siin pikaajalisest investeerimisest, mis kestab aastakümneid, siis me tahame, et see investeerimine oleks võimalikult mugav ja automaatne kliendi jaoks,” põhjendas LHV investeeringute teenistuse juht Martin Mets. Sellega loodab pank ka teistest teenusepakkujatest turul eristuda.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin sõnas, et nad eeldavad, et sellise investeerimiskonto kasutajad oskavad ise oma vara juhtida ning kindla nägemusega sellest, kuhu nad soovivad investeerida. „Üks võimalus on teha ka selliseid standardpakette või stardipakette – mõtleme selle peale. Võimalik, et hakkame ka neid pakkuma” tõdes ta.

Investeerimisfirmad on hetkel veel äraootaval seisukohal. Kuigi Eften Capitali juht Viljar Arakas ütles, et nad kindlasti soovivad hakata kontoomanikele teenuseid pakkuma, kuid pensioni investeerimiskonto tingimused pole veel selged.

Rahandusministeeriumi sõnul tegelevad nad vastu võetud seadusesse mõningate paranduste tegemisega. „Aga see ei takista mitte mingil moel seda, et aprillist siiski võiks hakata investeerimiskontot valima,” kinnitas ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.


ERRi raadiouudised vahendasid täna hommikul, et ka maksu- ja tolliamet ning sotsiaalkindlustusamet on hakanud omalt poolt tegema ettevalmistusi pensionireformiga kaasnevateks muudatusteks.

Riigikohus otsustas kolmapäeval, et valitsus võib kavandatavat pensionireformi jätkata. Enamik riigikohtunikke ei nõustunud presidendi taotlusega, et teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine on põhiseadusega vastuolus. President Kersti Kaljulaid kuulutas seejärel pensionireformi seaduse välja ning sellega muutub teine pensionisammas 1. jaanuarist vabatahtlikuks.

Päringute arv jäi madalaks

Pankade sõnul see erilist küsimuste laviini pensionifondide klientide poolt kaasa ei toonud. „Huvi oli suhteliselt väike, saime eile mõnikümmend küsimust pensionireformi kohta. Üksikud pensionikliendid soovisid ka raha välja võtta, samas soovitakse infot, et teemat endale paremini selgeks teha,” lausus LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum Ärilehele.

Evelin Allas SEB pangast märkis samuti, et kuna peamised uudised pensionireformi käekäigu kohta on olnud kõigile kättesaadavad, siis ei toonud kolmapäevane riigikohtu otsus ka nende jaoks väga suurt klientide pöördumiste tulva endaga kaasa.

„Huvi pensioniteemade vastu on mõningal määral tõusnud, mis on ka loogiline, sest pensionireformi eesmärk on tagada pensionikoguja vabadus otsustada oma isikliku vara üle ja võtta teadlik vastutus kindlustamaks turvaline pensionipõlv,” tõdes ta samas.