ERISAADE | Kogenud investorite hoiatus: ärge võtke pensioniraha välja. On petuskeemide kõrgaeg
Saare tõi välja, et keegi ei ole takistanud inimestel mõistlikke fonde valida. Juba aastaid.
„Meil on head, laiapõhjalised indeksfondid, mis toetuvad kümnetele aastatele investeerimisteadmisele. Mina ühes sellises kogun. Minu enda pensionivara on Tulevas. Ja kui tahan investeerida, siis pensionisüsteemiväliselt. Ma olen valinud hea fondi ja ei tunne vajadust raha välja võtta, et seda hakata ise investeerima. Üldplaanis eeldus, et inimesed hakkavad investeerima, on väga optimistlik," tõdes ta.
Jaak Roosaare kogub pensionit samuti Tuleva indeksfondis. Ta ütleb, et on jabur ettekujutus, et kui me räägime 2+4 ehk kokku kuuest protsendist, et siis saaks rääkida normaalsest investeerimistegevusest.
„Summa on nii väike, et inimene, kes tahab investeerida, pidi selleks ka enne raha leidma. Kes on tegelenud investeerimisega, ma usun, on minuga ühel meelel, et sul on raske ületada indeksfondi passiivset tootlust ise raha aktiivselt paigutades. Summa on nii väike, et teenustasud juba söövad lõviosa ära," ütles ta.
Roosaare usub, et kogu mäng on käinud selle nimel, et inimesed saaks autot remontida või lastele meelehead osta. Mitte selles võtmes, et tekib võimalus investeerida neil, kes enne ei ole investeerinud.
„Kolmas sammas on varem olemas olnud. Mina näen, et see reform on tehtud selleks, et raha saaks välja võtta."
Oleks pidanud looma eraldi büroo
Kristi Saare ei usu samuti, et inimesed hakkavad nüüd hoogsalt investeerima nii nagu tarvis oleks. Ta arvab aga, et kui see ongi olnud reformi eesmärk, siis oleks pidanud olema mingi eelnõu, projekt või programm, et hüppeliselt parandada inimeste rahatarkust ja investeerimisteadmisi.
„Kui vaatame eestlaste rahatarkust, siis pilt ei ole rõõmustav. Kui vaatame, kui paljud investeerivad, on olukord rõõmustavast väga väga kaugel. Kui inimesed nüüd tahavadki hakata investeerima, siis oleks vaja uut organisatsiooni, investorkaitse bürood, kes usinaid väikeinvestoreid pettuste, skeemide ja muu tralli eest kaitseks," avaldas Saare.
Ta toob välja, et niipea kui tuli teade, et võib-olla saab raha hakata välja võtma, siis sai Google'i otsingumootorisse „teine sammas välja" sisse trükkides reklaame, mis kutsusid investeerima optsioonidesse, kauplemisse ja „muudesse imeasjadesse".
„Eestis on konkreetne tõsiste petuskeemide laine. Helistatakse ja räägitakse superaktsiatest. Uskumatu, kui suuri summasid kannavad inimesed telefonikõne peale. Kui uus skeem tuleb, siis sul on raske kontrollida tausta. Finantsinspektsioon ütleb, et see ei kuulu nende järelvalve alla. Tarbijakaitse ütleb, et nad ei tea investeerimisest midagi ja politsei nendib, et investeerimine ongi riskantne tegevus. Kui inimene tahaks tausta uurida, kuhu ta läheb?," küsib Saare.
Tänapäeval võtab usaldusväärse kodulehekülje tegemine 10 minutit aega.
„Facebookis on suured grupid nagu finantsvabaduse või naisivestorite grupp. Nii tihti on seal näha inimesi, kes ütlevad, et tahavad raha kuskile panna. Et see tundub täitsa okei koht, aga see on nii skeem kui olla saab. Tausta kontroll on siin olulisuselt number üks, kaks ja kolm," hoiatab ta.
Jaak Roosaare toob aga välja lihtsa reegli - kui sa siiani ei ole suutnud raha kõrvale panna ja investeerida, siis ei peaks oma pensionisammast näppima. See on selleks, et anda inimesele puhver. Need, kes on seni edukalt investeerinud, ka neil ei ole mõtet raha sealt välja kaevata.
„Ma ei näe inimest, kellel seda vaja oleks. Pikaajaline kogumine tähendab raha paigutamist 100% aktsiatesse. Võimalikult hajutatult. Selleks on indeksfondid. Kindlasti ei saa inimene ka paremaid teenustasusid kui fondijuht," toob Roosaare välja.
Kuula Erisaate podcastist, millised on olnud kahe kogenud investori esimesed sammud raha paigutamise teel ning milliseid põhjendusi nad veel toovad, et selgitada, et investeerimine on väga keeruline ja suure riskitasemega tegevus.
