Helsingin Sanomat: Läänemere laevafirmade olukord on sünge, ettevõtete käekäik sõltub rahastajate armust
Viking Line’i eile avaldatud majandustulemustest selgus, et kolmanda kvartali lõpuks küündis ettevõtte kahjum 30 miljoni euroni, kirjutab Helsingin Sanomat. Praegu aitab ettevõtte hädast välja üksnes Soome valitsuse poolt väljastatud riigigarantiid täiendavatele laenudele.
Läänemerel seilavate laevafirmade majandustulemuste aruanded on kibe lugemine, märgib Soome päevaleht, viidates ennekõike eile avalikustatud Viking Line’i kolmanda kvartali tulemustele, millest selgub, et ettevõtte ärikahjum enne maksude maha arvutamist küündib sel aastal juba üle 35 miljoni euro.
Korralikult on kukkunud ka ettevõtte müügitulu. Kui mullu teeniti esimese üheksa kuuga 380,8 miljonit eurot, siis selle aasta sama perioodi käive piirdub 154,2 miljoni euroga. Iseäranis suur oli kukkumine kolmandas kvartalis, kus teeniti vaid kolmandik mullusest kolmanda kvartali käibest.
Kui mullu teeniti kolmandas kvartalis 153,8 miljonit, siis sel aastal tuli piirduda 56,6 miljoni euroga. Ettevõtte enda sõnul on tavaliselt kolmas kvartal olnud nende kõige edukam periood.
Kuigi Eesti kapitalil tegutsev Tallink tuleb oma majandustulemustega välja paari nädala pärast, nendib Helsingin Sanomat, et on ebatõenäoline, et ettevõtte kolmanda kvartali tulemused teise kvartali tulemustest väga palju paremad on. Teises kvartalis ehk perioodil aprillist juunini moodustas laevafirma reisijate arv tavapärasest vaid 15%, müügitulu vähenes 75% ning see tõi kaasa 23 miljoni euro suuruse kahjumi.
Läänemere laevafirmade äri on saanud märtsis maailma tabanud koroonapandeemia mõjul tugeva löögi, kuna see on seadnud väga tugevad piirangud reisimisele. Suure löögi on Läänemere laevaliiklusele andnud ka Rootsi valitsuse mõnevõrra teistsugune lähenemine kriisi ohjamisele. Kuna Rootsis jäid ka suvel nakatumise numbrid võrdlemisi kõrgeks, ei olnud rootslastel võimalik siis ei Soome ega Eestisse reisida.
Pidevalt muutuvad reisipiirangud seavad tõsised piirangud ka pikemate plaanide tegemisele. Soome karmistas sügisel taas riiki sisenemise nõudeid ning Läti on üldse keelanud soomlastel Lätti reisimise. Seetõttu on Tallink otsustanud sügisel ka mitu suvel avatud ajutist liini sulgeda. Sama saatus on tabanud ka Tallinki Riia ja Tallinna hotelle.
Sarnaselt lennufirmadele on ka laevafirmade jaoks tänane olukord muutunud ellujäämisvõitluseks, kus püütakse nina vee peal hoida riiklike toetuste, kaubavahetuse ja pankade armu abil.
Viking Line'ile, kes sai oktoobri keskel Soome valitsuselt täiendava riigigarantii 38,7 miljonini küündiva laenu jaoks – mis aitab hoida ettevõtte järgmisel aastal likviidsena – on kommertspangad lubanud tagada hetkel laene 4,3 miljoni euro ulatuses. Praegu küündib laevafirma pikaajaline laenukoormus 108 miljoni euroni.
Samal ajal on aga Tallinki laenukoormus oluliselt suurem kui Soome laevafirmal. Kuigi Eesti laevafirma käive ületab kahekordselt Viking Line’i oma, on selle laenukoormus kuus korda suurem, küündides 600 miljoni euroni. Juuni lõpuks oli Tallinki rahatagavara 22 miljonit, kasutamata krediiti aga 83 miljonit eurot.
Soomlaste arvutuste kohaselt oli Tallink augustikuuks saanud riigilt erinevate toetusmeetmetega 17 miljonit eurot. Ka märgib leht, et Tallinki aktsia on kevadega võrreldes poole võrra kukkunud.
