Tööandjad: riigieelarves domineerivad lühinägelikud valikud
Sel nädalal kogunenud tööandjate keskliidu volikogu arutas 2021. aasta riigieelarve üle ning leidis, et eelarvesse on kavandatud mitmeid positiivseid samme, kuid paljud valikud on murettekitavad.
Positiivsetest arengutest võib näiteks välja tuua teadus- ja arendustegevuskulude suurendamine 1%-ni SKPst. „Nüüd on äärmiselt oluline valitsuse sihikindlus järgmiste sammude tegemisel, seal hulgas rakendusuuringute programmi algatamine ja innovatsiooni teenuskeskuse funktsiooni loomine,“ ütles tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Samuti on positiivne, et valitsus plaanib maksukoormuse hoida alla 33% ja uusi makse ei kehtestata. „Niivõrd heitlikus majanduskeskkonnas on maksurahu hoidmine ettevõtjatele oluline stabiilsuse allikas. Sellise olukorra säilitamiseks on oluline täiendavaid tegevuskulusid mitte planeerida, kui nendeks puudub pikaajaline katteallikas,“ lisas Realo.
Lisaks on hea näha, et digitaliseerimist on mainitud kõigis ministeeriumite haldusalades, nt e-riigi arendamise, avaliku sektori digivõimekuse tõstmise ja IT-akadeemia programmid on kindlasti olulised eesmärgid.
Investeeringute maht teeb murelikuks
Kõige enam valmistab tööandjatele muret investeeringute vähene osakaal riigieelarves. Kuigi eelarvemaht suureneb, siis riigieelarvest rahastatavate investeeringute tase jääb möödunud perioodiga samale tasemele. „Ilusatele lubadustele vaatamata pole investeeringute märgatavat kasvu näha teede ja hoonete projekteerimises ega ehituses,“ ütles tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Eesti majanduse taastumiseks on investeeringud ülimalt olulised, sest vastasel juhul kukuvad ehitus- ja tootmismahud ning hõivatute arv järgmisel aastal järsult. „Samuti oleks riigil tark kasutada odavat laenuraha just investeerimiseks ajal, kui ehituse hinnad on madalamad,“ lisas Aas.
Kuigi ettevõtjad on korduvalt rõhutanud turismi- ja hotellindussektori toetamise olulisust kriisi ajal, siis praeguse plaani järgi turismisektorile eelarvest abi ei tule. „Turismisektoril on võimalus on ära kasutada kevadise eelarve ülejäägid, mis pole aga kõige sügavamas kriisi oleva sektori jaoks kindlasti piisav,“ lisas Aas.
Samal ajal kui valitsus soovitab turismisektorile radikaalset kohanemist muutunud oludega, pole riigil plaanis vähendada enda tegevuskulusid, vaid neid pigem suurendatakse laenu abil. See on samm lubatud riigireformile vastupidises suunas.
„Kurvaks teeb ka asjaolu, et õpetajate palgafondi kasv on terveks nelja-aastaseks tsükliks null eurot. See pole Eesti hariduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime säilitamiseks vastuvõetav lahendus,“ ütles Aas.
Tööandjate nägemuses peaks õpetajate palk tõusma vähemalt 1,5-kordseks võrreldes riigi keskmise palgaga. Eelarvestrateegia kohaselt langeb aga õpetajate palk tänasest 1,1-kordse keskmise palga tasemest oluliselt alla poole.
Eelarve pole jätkusuutlik
Tööandjate hinnangul peaks õpetajate palgafondi lisaks üldisele palgatõusule suunama täiendavad vähemalt 50 miljonit igal aastal. Haridus peab olema prioriteet ka rasketel aegadel. Kokkuvõtvalt sõnas Aas, et lähiaastate eelarvepoliitika ei ole tervikuna piisavalt jätkusuutlik ja vastutustundlik.
„Majanduskriisi ettekäändel hüppeliselt suurendatud laenuraha kulutatakse eelkõige jooksvatele kuludele, mitte investeeringutele, struktuursetele reformidele ja konkurentsivõime tõstmisele. Valitsuse valikud aga määravad, kas me suudame kriisist tugevamalt väljuda ning tulevikus riiki ülal pidada ilma laenu- ja maksukoormust tõstmata,“ ütles ta.
Teatud riigieelarve murekohad saab lahendada Euroopa Liidu taaste ja kestlikkuse rahastusfondi vahenditest. „See eeldab ühtlasi, et 1,1 miljardi suuruse fondi abiraha jaotamine oleks läbipaistev ja kaasaks ettevõtlusorganisatsioone,“ rõhutas Aas.
Tööandjad ootavad, et valitsus kutsuks olulisi sidusrühmasid eelarve arutelude juurde, et tagada ratsionaalsed ja pikaajalised lahendused.
