Maksekeskuse juht: e-kaubanduse kevadine hüppeline kasv tõi kaasa püsiva muutuse
Maksekeskus alustas seda aastat harjumuspärases rütmis. Juba aastaid on e-kaubandus kasvanud umbes 30% aastas. Jaekaubanduse kasv jääb reeglina 5 protsendi kanti.
„Kevadel toimus plahvatus. Aprillis ja mais hüppasid e-kaubanduse mahud mitmekordseks. See tõi kaasa ka probleeme. Tarbijad märkasid seda, et ei jõutud kaupa kohale tarnida. See oli liiga suur kasv," meenutab Lukas.
Samamoodi hakkasid kauplejad, kes seni ei olnud e-poele mõelnud, kibekiirelt seda looma. Minimaalse funktsionaalsusega e-poe võib teha ööpäevaga. Küll aga pidid tõsiselt mõtlema hakkama ka need, kel ei olnud ühtäkki kliente.
„Näiteks puuviljade tarnijad. Kontorites ei olnud kedagi, kohvikud ja restoranid olid ka tühjad või kinni. Üle öö tuli end ümber profileerida. Mõeldi, et kaubikud meil on, nõudlus ka, hakkame kaupa kodudesse viima," kiidab Lukas seda, et paljud ettevõtted hakkasid kiiresti plaane ringi tegema. See tähendas aga ka muutusi e-poes.
Kel oli juba e-pood, see oli selge võitja. Samas oli oluline, millises kategoorias sa kriisi tekkides asusid. Toidu- ja spordikaupade müüjatel oli probleem, kuidas kliendid ära teenindada. Hotellidel ja piletimüüjatel ei olnud aga enam midagi pakkuda.
„Kui aga olid õiges valdkonnas või nišis ja sa ei saanud kevadest tõuget, siis jääb üle vaid ennast süüdistada," tõdeb Lukas.
Mis seisus me aga e-kaubanduse osas oleme? Kas pärast pöörast koroonakevadet tuli normaliseerumine või oli midagi muutunud? Kuula seda juba podcastist.
