Koroonaviiruse teine laine on Euroopa riike väga erinevalt tabanud, USA investeerimispangal on selle kohta oma teooria
Kui Suurbritannias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Hollandis on augusti lõpust, septembri algusest koroonaviirusesse nakatumise numbrid hakanud väga järsult kasvama, siis näiteks Itaalias ja Saksamaal on olukord oluliselt mõõdukamalt arenenud – alles nüüd on seal viirusesse nakatumine väga kiirelt kasvama, kirjutab CNBC.
USA investeerimispanga JPMorgani analüütikud on olukorrale otsa vaadanud ning tulnud välja teooriaga, mis võiks neid erinevusi selgitada.
„Kõige tõenäolisemalt põhjendab erinevusi, mis jagavad Saksamaa ja Itaalia ühte gruppi ning Prantsusmaa, Hispaania, Hollandi ja Suurbritannia teise gruppi mitte niivõrd see, kui palju inimesed ringi liiguvad, vaid maski kandmise ulatus ning testimise ja viirusesse nakatumise allikate väljaselgitamise efektiivsus,” ütles JPMorgani analüütik David Mackie neljapäeval.
Kui Hispaanias ja Prantsusmaal ületas koroonasse nakatunute arv sel nädalal üle miljoni, siis Suurbritannias ligines see kolmapäeval 800 000-le. Samas Itaalias, mis oli kevadel üks esimestest nakkuskolletest Euroopas, ja Saksamaal on need numbrid poole väiksemad – vastavalt 449 000 ja 398 000 nakatumist.
Samas on viimastel päevadel nii Itaalias kui Saksamaal päevane nakatumiste arv hoo sisse saanud. Näiteks Saksamaa andis neljapäeval teada 11 200 uuest juhtumist. See oli esimene kord kogu pandeemia jooksul, kui päevane nakatumiste arv Saksamaal ületas 10 000 piiri. Itaalia teatas kolmapäeval 15 199 uuest juhtumist, mis on seni olnud nende teise laine kõige järsem uute juhtumite kasv.
Mackie sõnul mõjutab testimise ja viirusesse nakatumise algallikate välja selgitamise kiirus selle levikut väga olulisel määral. Samas tõdes ta, et väga raske on objektiivselt erinevate riikide süsteeme hinnata, kuna avalikult kättesaadavates andmetes võib esineda tõsiseid puudusi.
JPMorgani analüütikute hinnangul võivad nakatumise kiirust mõjutada ka erinevad avaliku käitumise aspektid, sealhulgas maski kandmine. Näiteks Saksamaal on kohustus kanda maski ühistranspordis ja siseruumides toimuvatel avalikel üritustel, samal ajal kui nii Itaalias kui Hispaanias kehtib maski kandmise kohustus avalikus ruumis kõikjal.
Suurbritannias peab maski kandma poes käies ja ühistanspordis. Holland soovitab oktoobri algusest maski kanda siseruumides, sh ühistanspordis, kuid pole seda nõuet seniajani kohustuslikuks teinud. Mackie hinnangul mõjutab maski kandmine viiruse paljunemiskiirust, kuid väga raske on hinnata seda, mil määral, sest üks asi on valitsuse seatud piirangud ja sootuks teine asi, kui palju inimesed nendest kinni peavad.
Ta ise usub, et maskikandmise kohustusest peetakse paremini kinni riikides, kus on selle nõude mitte järgimise eest karmimad rahalised trahvid. „On üsna ilmne, et maskikandmise nõuded ja trahvid on kõige leebemad Hollandis, kus on ka viimasel ajal nakatumiste arv väga kiiresti kasvanud,” märkis Mackie. Samas Itaalias, kus on oluliselt rangemad nõuded ja kõrgeimad trahvid, on teine laine kulgenud kuni selle nädalani oluliselt tagasihoidlikumalt kui Hollandis.
Samal ajal ei välista USA investeerimispanga analüütikud, et asi võib olla ka selles, et Itaalia ja Saksamaa madalamate numbrite taga on lihtsalt kahe- või kolmenädalane viiteaeg viiruse levikus. „Arvestades, kui kiiresti praegu Saksamaa ja Itaalia nakatumise numbrid kasvavad, võib pilt väga kiiresti muutuda,” tõdes Mackie.
