Levila ajakirjanik Mari Mets kirjutab, kuidas hakkas eksperimendi korras ühes Facebooki grupis väikelaene jagama - ainuüksi esimese pooltunniga laekus talle 28 rahasoovi!

Teen laenukundede valimise enda jaoks lihtsaks. Annan laenu küsimise järjekorras.

Traktorist Lääne-Virumaalt käitub kahtlaselt, aga saab siiski laenu, sest pääses järjekorda. Käib hirmsat moodi pinda, et talle ikka laenaksin, aga siis viivitab lepingu allkirjastamisega. Sellistele manöövritele on tasu ka vastav: kaheks nädalaks laenatud 50 eurot tähendab ka 50-protsendist intressi.

Hiljaaegu kahe lapsega üksi jäänud 22-aastane üksikema Võrust rõõmustab minu intressi üle. Kui teised laenuärikad küsivad tagasi kaks korda laenatud summa, tegin mina talle kaheks nädalaks lahke sajaeurose laenu vaid 40 protsendiga.

Tema sissetuleku moodustavad elatisraha, sotsiaalraha, töötutoetus ja lähiajal loodetavasti ka palk. Ühesõnaga standardpakett.

Teine üksikema on mind alates laenukuulutuse üles panemisest lakkamatult piinanud. Keelitanud laenama 500 eurot, siis 250, siis 100. Iga päev küsib midagi. Laenan talle lõpuks kolmeks nädalaks 125 eurot 60 protsendiga.

Üllataval kombel ei ole kohtutäiturid ega võlanõustajad Facebookis toimuvast laenuärist suurt midagi kuulnud. Eks pika peale saan aru, miks see nii on.

"Kui tahad leida võlgnikku, siis loenda tänaval: üks, kaks. Iga teine on võlgnik," ütleb võlanõustaja Evelyn Eichhorst. "Võlgnikuks jäämine käib kiiremini, kui inimene arvata oskab. Mida vähem oma rahaasju korraldada, seda kiiremini see juhtub. "

Juristi Tanel Riivitsa "õiguslikult hallis alas" aetavast laenuärist ja paralleelselt teises Facebooki grupis võlgnike nimede avaldamisest on kirjutanud varasemalt ka Ärileht.

Riivits töötas aastaid tagasi kiirlaenufirma Lõunalaenud juhina. Ta on ka eraisikuna laenu andnud. „See on vana hobi. Leian, et omi oskusi ja kogemusi tulebki ära kasutada," märkis ta selgituseks. Seega on Riivits loonud laenuturu ja ühtlasi grupi, kuhu saavad pöörduda need, kes ei saa raha tagasi. Küsimusele, kas laenugrupp ei tegutse õiguslikus mõttes hallis alas nagu võlglaste avaldaminegi, vastas jurist: „Seadusandja ei keela eraisikuna laenu anda.”