Tööandjad annavad nõu: kõige suuremad vead, mida tööd otsivad Eesti inimesed teevad

Enne tööle kandideerimist tuleks läbi mõelda, mida soovitakse, millised teadmised ja oskused on olemas ning teha olulist eeltööd ka tööandja osas.

Selveri pressiesindaja Rivo Veski sõnul on üks põhilisi vigu see, et kandideerimist ei mõelda läbi. Kandideerijad ei mõtle tihti oma reaalseid teadmisi ja oskusi läbi ning kandideerivad hulganisti mitmele ametikohale, et saaks ükskõik kuhu tööle. „Tavapäraseks on muutunud juhtumid, kus kandideeritakse absoluutselt kõikidele meie vabadele ametikohtadele,” märkis Veski.

„Kandidaat võiks endale esitada küsimuse: mida ma kõige rohkem teha tahan? Abiks on kui peale CV kirjutatakse kaaskiri, miks soovitakse just sellele ametikohale kandideerida,” tõi Veski näite, kuidas oma võimalusi parandada. Läbimõeldud kandideerimisotsus tagab tema sõnul ka suurema tõenäosuse tööle saada.
„Tavapärane on ka see, et ei vastata telefonikõnedele ega e-kirjadele, kui soovime kandidaate töövestlusele kutsuda. Kui õnnestub vestluse aeg kokku leppida, ei tulda kohale ja meile sellest teada ei anta,” nentis Veski. Tema sõnul on selliseid kandideerijaid üha enam.

Prisma Peremarketi personalijuht Aili Põllu tõi esile ka selle, et töövestlusele tulles pole kandidaat teinud kodutööd ega uurinud ettevõtte ega pakutava ametikoha kohta lisainfot. „Samuti esineb töövestlusel eelmise tööandja mustamist.”

Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi nimetas kandideerijate suurima veana hooletust. „Kandidaadid ei süvene sellesse, kuhu nad kandideerivad. Nad ei mõtle läbi, milliseid andmeid ja kuidas CV-s esitada. Kajastama peaks alati neid omadusi, mis on töökuulutuses toodud – pane oma kandideerimissoov vastavusse ametikohaga, kuhu kandideerid,” andis Teemägi näpunäite. Mõnikord saadetakse tema sõnul ka tühje kirju, valedele ettevõtetele suunatud kandideerimissoove ja tehakse teisi tähelepanuvigu.