Pangatöötajat mängivatel kelmidel on päevas aega helistada sadadele potentsiaalsetele ohvritele
Kelmidel jagub aega ja kannatlikkust ning nad võivad päevas kirjutada tuhandetele inimestele ja helistada sadadele. Nad ei lase käest võimalust kellegi teise arvelt kiirelt rikastuda ja otsivad alati uusi ohvreid. Petturid muudavad oma lähenemist ja stsenaariume ja nii on ka pettuste skeeme erinevaid, ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
Näiteks on inimesi petetud internetis tutvumisportaalides, kus kelmid on maskeerunud soliidseteks välismaiseteks arstideks või sõjaväelasteks, saadetud e-kirju teatega suurest pärandusest või lotovõidust. 2017. aastal hakkasid kelmid inimestele helistama ja pakkuma „suurepärast võimalust" investeerimisega kiirelt rikkaks saada.
Pankade nimel läbiviidavad pettused hakkasid levima käesoleva aasta juulikuu teises pooles ning 7. oktoobri seisuga teatati politseile ligi 90 sellisest juhtumist, mille kogukahju ulatus ligi 290 000 euroni.
Näiteks registreeriti Põhja prefektuuris 16. oktoobril juhtum, kus 31-aastasele Tallinna elanikule helistas tundmatu inimene, kes tutvustas end panga töötajana ja palus naisel kinnitada oma pangakaardi andmed. Mõne päeva möödudes avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 900 eurot. Samuti teatati juhtumist, kus 21-aastase Tallinna elaniku pangakontolt kadus 9000 eurot. Mehele helistas end panga töötajana esitlenud inimene ja teatas, et mehe kontolt üritatakse teha kahtlaseid tehinguid ning konto vajab täiendavat kaitset. Selleks paluti mehel avada Smart-ID ja kinnitada toimingud.
„Pangast" helistaja räägib vene keeles ja helistaja keeldub eesti keeles suhtlemast, öeldes vabanduseks näiteks, et eestikeelseid operaatoreid pole hetkel saadaval. Tavaliselt tuleb kõne 310 310 lõpuga numbrilt ehk näiliselt kuvatakse Swedbanki telefoninumber. Kelmid kasutavad helistamiseks VoiP-kõnesid, mis lubavad kuvada pea iga telefoninumbrit, näidates sellega justkui helistavad nad mainekatest kohalikest pankadest, mis loob omakorda usaldust.
Kliendile väidetakse, et tema kontol tuvastati kahtlane tegevus ja tehingud tuleb koheselt blokeerida ja kontot kaitsta. Selleks palutakse inimesel kinnitada oma kasutajatunnus, Smart-ID või Mobiil-ID koodid või oma pangakaardi CVC-kood, isikukood jne. Sellega annab kannatanu kelmidele täieliku ligipääsu oma pangakontole või kinnitab Smart-ID või Mobiil-ID vahendusel enesele teadmata tehinguid, millega raha inimese kontolt kelmide kontodele kantakse.
Ohvri nime ja telefoninumbri saavad kelmid tihtipeale avalikest allikatest. Isikukoodi, kasutajatunnused ja muud koodid kinnitab inimene telefonivestluses üldjuhul ise. Kelmid manipuleerivad ja kiirustavad inimest tagant, väites, et muidu raha kaob ja seda ei saagi enam tagasi.
Tasub meeles pidada, et ükski pank ei küsi oma kliendil telefoni teel kinnitada paroole, pangakaardi andmeid või internetipanka logimiseks vajalikke andmeid. Samuti ei tohi Smart-ID või Mobiil-ID rakenduses kinnitada ühtegi tehingut, mida inimene ise ei ole algatanud. Sellise ootamatu ja kahtlase kõne saades tuleb säilitada kriitiline mõtlemine. Kelmide eest kaitseb kõige paremini tähelepanelikkus.
