Kohus lõpetas Allan Kiili osas kriminaalasja, kuid jättis talt ära võetud 880 000 eurot aresti alla
(5)
Kohtu pressiesindaja Viivika Siplase sõnul ei ole kohus Allan Kiili kaasanud kohtuasja ei kolmanda isiku ega tsiviilkostjana. Kuigi tänase otsusega vabastati aresti alt ka Allan Kiilile kuuluv ja temalt ära võetud vara täies ulatuses, jättis kohus siiski aresti alla rahapesu objektina ära võetud rahasumma 879 863,50 euro ulatuses. Tsiviilhagi Allan Kiili osas jättis kohus läbi vaatamata.
"Kohus ei saa avada Allan Kiili kriminaalmenetluse lõpetamise asjaolusid täpsemalt, sest tegu on äärmiselt delikaatsete terviseandmetega ning kohtul Allan Kiili nõusolek nende avaldamiseks puudub," märkis Siplane.
Tõendid olid üsna ühesed
Tema sõnul kinnitab kohus, et esitatud kirjalikud tõendid, Allan Kiili raviarsti ütlused ja kolme kohtuarst-eksperdi arvamused olid kokkulangevad, mistõttu jõudis kohus ainult ühele võimalikule järeldusele – Allan Kiil on parandamatult haigestunud.
"Esitatud tõendite põhjal tekkis kohtul kindel veendumus, et Allan Kiil ei ole võimeline kolmel päeval nädalas kuni 2021. aasta novembri alguseni määratud kohtuistungitel osalema. Kuivõrd kohus vahetult tuvastas Alla Kiili võimetuse kohtuistungitest osa võtta ning arvestades ka tema parandamatut haigestumist, ei pidanud kohus võimalikuks teda tsiviilkostja või kolmanda isikuna kaasata," selgitas Siplane.
Kohus selgitas, et seaduse kohaselt on nii tsiviilkostjal kui kolmandal isikul õigus kohtuistungitest vahetult osa võtta, mistõttu tema kaasamine oleks vältimatult kaasa toonud asja arutamise takistamise.
"Samuti ei ole seadusandja tahe olnud luua ühelt pool võimalust parandamatult haigestunud süüdistatava suhtes menetluse lõpetamiseks, kuid samas kaasata ta tsiviilkostjana või kolmanda isikuna menetlusse viisil, kus viimati nimetatute osavõtt asuks isiku seisundit arvestades menetlust takistama," märkis Siplane.
Seadusest tulenevalt tuleb tsiviilhagi jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata ja varad aresti alt vabastada. Seetõttu vabastas kohus ka Allan Kiili nimelt arestitud varad, v.a 879 863,50 eurot, millise kohus jättis rahapesu objektina arestituks nii võimaliku konfiskeerimise kui tsiviilhagi tagamiseks.
Kohtuekspertiis toetas Kiili kaitsjate taotlust
Juba eile rääkis Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv Ärilehele, et Kohtuekspertiisi Instiituudi analüüs kinnitas, et süüdistatav on raskelt ja parandamatult haigestunud, mistõttu pole ta suuteline istungitest osa võtma. Tänase kohtu otsuse kohaselt ongi Kiili kohtupidamisest vabastatud. Pilve kinnituse kohaselt toetas kohtuekspertiisi ekspertarvamus kaitsjate taotlust.
"Allan Kiil on parandamatult haigestunud ja pole suuteline kohtumenetlusest osa võtma ei videosilla vahendusel ega saalis viibides. Eksperdid – kolm arsti, kes vaatasid läbi kogu tema haigusloo – olid arvamusel, et tervislik seisund ja prognoos aastani 2022 ei muutu ja ei saa eeldada tervisliku seisundi paranemist," rääkis Kiili kaitsja eilse istungi järel.
Ka riigiprokuratuur, kuuldes ekspertarvamust, ei soovinud esitada ekspertiisi tegijatele lisaküsimusi ega teinud ka muid taotlusi, jättes Kiili kohtu alt vabastamise või jätkamise kohtu otsustada. Ärilehele märkis riigiprokurör Denis Tšasovskihi eile, et valminud ekspertiisiakt kirjeldab Kiili tervist põhjalikult ega anna alust aktis antud hinnangute usaldusvääruses kahelda.
Ka ütles ta eile, et kui kohus peaks otsustama Allan Kiili suhtes menetluse lõpetada, tuleb kohtul prokuratuuri ja kannatanute taotlustel lahendada lisaks tema osas tsiviilhagi läbivaatamise ning tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks seatud arestide küsimused. Kohtueelses menetluses seati Allan Kiili kinnisvarale tsiviilhagi tagamiseks enam kui 300 000 euro ulatuses piiranguid ning kriminaaltuluna arestiti ca 900 000 eurot.
"Prokuratuuri taotluse kohaselt, kui kohus peaks menetluse lõpetama, tuleks kriminaaltuluna arestitud raha jätta siiski aresti alla ja kaasata Kiil menetlusse kolmanda isikuna. Nii lõpetamise kui ka muude sellega seonduvate taotluste osas kuulutab kohus lahendi homme," selgitas riigiprokurör.
Süüdistati altkäemaksu võtmises
Süüdistuse järgi nõustusid aastatel 2005 kuni 2015 Tallinna Sadama toonane juhatuse liige Allan Kiil ja juhatuse esimees Ain Kaljurand võtma altkäemaksu ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.
Süüdistuse järgi moodustas altkäemaksust suurima osa ehk 3,5 miljonit eurot Allan Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
