Kevadel veerandi töötajatest koondanud Saarioineni juht: me ei osanud nii kiiret taastumist ette näha
„Kuna turg taastus kiiresti, siis olime suvel kolm kuud defitsiidi seisus ja pidime jaemüüjatele põhjendama, miks me tellimusi täita ei suuda," rääkis Varem, lisades, et lihttöötajaid on turul väga keeruline leida. Inimesed ei taha tehasesse tööle tulla. „Tootmises töötamine ei ole popp. Inimesed hakkavad alles siis töö peale mõtlema kui sotsiaaltoetused hakkavad lõppema,“ rääkis ta.
Varem sõnas, et kui nad hakkasid suve alguses vähendatud töötajaskonda taas suurendama ning inimesi otsima, tuled mõned nende varasemad töötajad tagasi, kuid selliseid inimesi oli vähe.
Seda vaatamata sellele, et Raplas asuv ettevõte monitoorib Harjumaa ning Tallinna toidutööstussektori palkasid ning pakub keskmisest kümnendiku võrra kõrgemat töötasu. Saarioinen teeb koostööd töötukassaga. 20 sobivast töötust otsustas neile proovima tulla neli ning nendestki kaks ütles pärast poolt päeva, et see töö neile ei sobi.
Varem tõi ühe töötajate leidmise võimalusena välja tööampsud, kuid selles osas on töölepinguseadus väga tööandja vaenulik. Koroonakriisi puhkedes langesid HoReCa ja mugavuspoodide tootegruppide mahud 30-50% ning pole tänaseni taastunud.
Saarioinen Eesti juhi sõnul suureneb käsitöömahukate toodete mahtude osakaal ehk kasvanud on võileivaliste ning vrappide müügi osakaal. Need on tooted, mida saaks lihtsa vaevaga inimene ka ise teha. „Mulle tundub, et iga laps tänapäevale ei oskagi võileiba teha,“ lausus Varem.
Kuigi jaemüügiketid on Saarionenile hea koostööpartner, ollakse üha rohkem ka konkurendid, sest Eestis on Prisma ainus suurem jaemüügikett millel ei ole oma kööki.
