Süsteem töötab baaride ja restoranidega nii, et pikaajalistele klientidele annab joogitootja oma toodete müüks vajaliku varustuse: olgu selleks külmikud, õlleankrud, välikohvikute inventar, päikesevarjud.

Nüüd on aga olukord selline, et kui näiteks vanalinnas asuv baar on maksejõuetu, õlletehas oma vara kätte ei saa, sest kinnisvara omanik, kellele baaripidaja samuti võlgu on, ei taha neid jutule võtta, selgitas Härms valitsevat olukorda. Ja nii ei ole haruldane juhus, kus õlletehas peab oma vara oksjonilt tagasi ostma.

Koroonakriis tõi muutuse müügikanalites

Joogiturul on koroonakriisi mõjul toimunud suur muutus müügikanalites. Jaemüügis ehk siis kauplustes on müük kasvanud, samas kui põhjapiiril ja lõunapiiril on müük vähenenud ning HoReCa sektor on sügavas kriisis. Viimases siis välja arvatud suvine hooaeg väljaspool Tallinna.

Kui aasta alguses oli lootus, et põhjapiir ehk müük Soome turistidele taastub tänavu 2016. ja 2017. aasta tasemele, siis koroonakriis lõi kõik kaardid segamini. Turistide arv vähenes drastiliselt. Liikumispiirangute ajal märtsis ning aprillis oli põhjapiiril müük sisuliselt null.

Suvel aktiviseerusid kiiresti nii tarbijad kui kaupmehed, kuid sügise ning aasta lõpu väljavaade on Härmsi sõnul väga pessimistlik. Samas nõudls on seal uueks kasvuks Härmsi sõnul olemas.

Lõunapiiril ehk siis Läti piiril on müük vähenenud seda nii mullu juulist rakendunud aktsiisi- ning hinnalanguse mõjul, kui sellel aastal toimunud väiksema liikumise tõttu.

Samas tõdes Härms, et vaatamata aktsiisilangusele on Lätis alkohol siiski odavam ning õlleturul toimuva põhjal julgeb ta väita, et piirikaubandus ei kao kuskile. Küll aga mõjutab seda tema sõnutsi edaspidi ka lõunanaabrite juures rakenduv pandipakendi süsteem.

Alkoholi jaemüük on õlle näitel tagasi 2017. aasta tasemel ning sel aastal saab kasv Härmsi prognoosi kohaselt olema 8%.

Keegi ei oska ennustada, kuidas muutub inimeste ostujõud

Tuleva aasta arenguid vaagides tõdes Härms, et üldine majanduskeskkond on ebastabiilne ning riskid väga suured. On selgusetu, kuidas muutub inimeste ostujõud.

Samas tööturu arengud on tööandja poolelt vaadatuna positiivsed, sest inimesi on lihtsam leida, tööjõupuudus leeveneb ning palgasurve väheneb.

Samuti usub ta, et aktsiiside osas saab olema maksurahu, sest vaevalt valitsus tahaks siin uusi segadusi tekitada.