Euroopa Kosmoseagentuur tutvustas Balti ettevõtetele kosmosesektori võimalusi
Eile kogunesid kokku Baltimaade ettevõtete ja teadusasutuste esindajad virtuaalsele ärikonverentsile „2020 ESA Baltic Space Industry Day", mille korraldas Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) koostöös EASi Eesti kosmosebürooga. Umbes saja osalejaga veebikonverents andis ettevõtetele võimaluse kohtuda nii omavahel kui ka kosmosetööstuse peatöövõtjatega ning ESA programmide esindajatega, et algatada uusi koostööprojekte ning leida võimalusi Euroopa kosmoseagentuuri hangetes osalemiseks.
„Balti riigid on iseseisvalt kosmosevaldkonnas tegutsemas ja on kõik lennutanud kosmosesse ka oma esimesed satelliidid. Koostööd teha on keerulisem, kuid sellele aitab kaasa ühine nimetaja - Euroopa Kosmoseagentuur.", ütles Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras ürituse avamisel. Eesti sai ESA täisliikmeks 2015. aasta 1. septembril ja tähistab sel sügisel viie aasta täitumist ESA täisliikmena. Tänavu sai Läti ESA assotsieerunud liikmeks ja sama staatuse poole püüdleb ka Leedu, olles praegu koostööriigi staatuses.
ESA tutvustas konverentsil programme, mille hangetesse ettevõtted saavad teha pakkumisi, juhul kui riik on vastava programmi tellinud. Näiteks tutvustati ESA tehnoloogiaprogrammi GSTP, millest Eesti ettevõtete ja teadusasutuste tegevused kosmoseagentuuris on siiani peamiselt rahastust saanud. Samuti tutvustati programme, milles Eesti võiks tulevikus osaleda, nagu kaugseire programm FutureEO, inimese ja robotite kosmoseuuringute programm HRE, kosmoseohutuse programm S2P ja teadusmissioonidele eksperimentide arendamise programm PRODEX. ESA eksperdid tõid korduvalt esile Eesti kompetentsi tehisintellekti valdkonnas, millest ESA-l oleks kasu Marsi uurimisel robotite abil, missioonijuhtimisel, eksperimentide autonoomsel läbiviimisel jne.
Enda tegevusi tutvustasid ka kosmosesektori peatöövõtjad Airbus, Thales ja Rootsi kosmosekorporatsioon. Ainuüksi 2019. aastal jõudis erinevatel missioonidel kosmosesse 2400 Airbusi seadet - vähesed missioonid jõuavad kosmosesse ilma nende ja teiste peatöövõtjate komponentideta. Rahvusvahelised suurettevõtted kasutavad Euroopa Kosmoseagentuuri uute partnerite kaasamiseks ja selgitavad ESA projektide käigus välja, kas samade partneritega on võimalik läbi lüüa ka eraturul. Eelmisel aastal jõudis Eesti ettevõtetest sellise koostööni CGI Eesti, kes annab oma panuse Thales Alenia Space'i võidetud ESA hankes, mille koguväärtus on mitukümmend miljonit eurot.
Euroopa Kosmoseagentuuri hanked loovad Balti riikide ettevõtetele lisavõimaluse teha omavahel koostööd, kuivõrd ühistegevusi on võimalik rahastada läbi ESA valikprogrammide. Näiteks oleks väiksemas regioonis võimalik piloteerida uusi lahendusi, mida hiljem eksportida. Euroopa Kosmoseagentuur on selleks kaardistanud Balti riikide kompetentsid ja näeb kõige rohkem koostööpotentsiaali kaugseire valdkonnas, nanosatelliitide tarneahela ülesehitamisel ning kosmoseobjektide jälgimise ja nende liikumise reguleerimise temaatikaga seoses. Koostöö võimalikkust uurib edasi kolme riigi ESA delegatsioone ühendav Balti kosmose ümarlaud, kuid eriti oodatud on ettepanekud ettevõtete- ja teadusasutuste initsiatiivil.
