Hooldamata korstnast ja küttekoldest alanud tuli tekitab suure kahju
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna nõuniku Elika Brosmani sõnul tuleb enne küttehooaja algust ahjud ja muud tulekolded puhastada ja kontrollida, et need oleksid töökorras. "Tahkeküttel töötavat ahju, kaminat, pliiti ning nende lõõre ja korstnat tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Kortermajades ja ridaelamutes peab seda tegema kutseline korstnapühkija. Eramajades võib korstnaid, lõõre ja küttekoldeid puhastada ise, aga vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija," ütles Brosman ning lisas, et korstnapühkija akt tuleb alles hoida kuni järgmise pühkimiseni.
Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa hinnangul on tuli kõige suurem kahjutekitaja kodudes. "Inimesed ei mõtle tihtipeale kodukindlustust tehes läbi, kui palju on nende vara väärt, ja valivad raha kokkuhoidmiseks väikese kindlustussumma. Kui aga tulekahju hävitab kõik asjad, siis kindlustussummast ei piisa, et endine olukord taastada,“ ütles Reimets ning soovitas kodukindlustust tehes valida pigem suurem kindlustussumma kui väiksem.
Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuhi Liina Laksi sõnul tõuseb kodukindlustusjuhtumite arv kütteperioodil kuni 30 protsenti ning suurimad hüvitised ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse. "Üks traagiline näide tulekahjust oli meie kliendil, kelle elumaja ja garaaž koos varaga hävis. Kahju oli ligi 360 000 eurot. Kodukindlustus hüvitas perele asenduspinna üürikulu ning pärast ehitusekspertiisi ehitati perele uus maja," ütles Laks.
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.