Eesti on e-kaubanduse osas Põhjamaadest maha jäänud. Mida olulist kevadine eriolukord muutis?
Svea Finance'i 2019. aasta möödus suuresti uue generatsiooni makselahenduse ehk ostukonto turule toomise tähe all. Samal ajal kasvab e-kaubandus viimastel aastatel tormiliselt ja klientidele on tulnud pidevalt luua uusi e-poe lahendusi. Eestis on kasv olnud mõnevõrra suurem kui Skandinaavia turgudel, kuid seda seetõttu, et meie stardiplatvorm on erinev.
„Oleme erinevas arengufaasis. Täna võtame hoogsate sammudega neile järele. Lähiaastatel võtame vahe ilmselt kinni. Hinnanguline vahe on seejuures 3 aastat," räägib Puulmann.
Kevadel kerkisid mitmed probleemid
Kui võrrelda Eestit, Soomet ja Rootsit, siis riikide reaktsioon oli kevadise esimese laine ajal erinev. Eestil ja Soomel sarnane, Rootsi valis teise tee. Nemad hoidsid riigi lahti. See tähendas, et Eestis ja Soomes tekkis kaubanduses šokk. Osad ettevõtted said aru, et neil ei olegi e-kanalit. Arendustega pidid tegelema hakkama mõlemad, sest ka neil, kel e-pood oli, tekkisid probleemid.
„Esiteks logistilised - laovarud olid ebapiisavad ja liikumispiirangute tõttu ei jõudnud välisriikidest kaup kohale," selgitab Puulmann. Lisaks ei olnud paljudel ettevõtetel vajalikke komplekteerimiskeskusi ja piisavalt ei olnud välja arendatud kauba kätte toimetamise süsteeme. Tarneettevõtted olid üle koormatud ja nii hakkasid tarned hilinema. „See tekitas rahulolematust ja umbusku. Õnneks oli see lühiajaline," toob Puulmann välja.
Rootsi lähenemine oli teine ja nende kaubanduses ei toimunud nii dramaatilisi muutusi. Tarneprobleemid ja laoseisu mured tabasid aga ka neid.
„Minu seisukoht on, et need muutused, mida koroonakriis on e-kaubanduses toonud, on kestva mõjuga," arvab Svea Finace'i tegevjuht.
E-ostleja on muutunud
Koroonakriis on toonud kaasa muutusi e-ostlejate nõudmistes, ootustes ja ostukäitumises. Olulised muudatused on toimunud ka kaubagruppides. Eestis, Soomes ja Rootsis on tavaolukorras kõige populaarsemad kaubagrupid seotud olnud meelelahutusega - selle all eelkõige piletid, aga ka online-mängud ja reisimine.
Teine grupp on olnud Soomes ja Rootsis moe- ja riidekaubad. Eestis on see samuti eesotsas, aga mitte teisel kohal. Alati on tipus olnud ka elektroonika ja kirjandus (sh ajakirjandus). Inimesed ostavad meelsasti veebist ka tervisetooteid ning kosmeetikat.
COVID-19 tegi aga korrektuure eelkõige Eestis ja Soomes. Esikoha napsas elektroonika. Inimesed hakkasid ostma mänguasju ning ka hobide ja remondiga seotud kaupu. Etteotsa tõusis ka mööbel. Kirjandus ja ajakirjandus jäid tippu alles.
„Suurim kaotaja oli selgelt varasem esikoht ehk meelelahutus. Mõnevõrra aeglasem on kasv olnud moe- ja riidekaupade sektoris. Piirangute tingimustes ei pea inimesed oluliseks riiete ja kosmeetika ostmist. Seda siis eelkõige Soome kontekstis. Eesti kohta seda välja tuua ei saa. Kõikjal on aga kasv tervisetoodete grupis," selgitab Puulmann.
Eestlane eelistaks arvega ostu
Traditsioonilised maksemeetodid on juba aastakümneid Eestis olnud pangalink ja kaardimaksed. Kui oleks võimalus, siis Eestis sooviks ca 40% e-ostjatest osta arvega, 36% järelmaksuga, ca 63% on valmis kasutama lahendust - enne kaup, siis raha. 24% leiab, et osade kaupa tasumine motiveeriks veel rohkem oste sooritama. Soomes eelistaks pea 60% e-ostjatest kasutada arvega ostu ning ligemale 50% järelmaksu.
12. novembril toimub Tallinna Kino Kosmos ruumes e-kaubanduse seminar Grow up, grow better. Sealt saad teada, kuidas oma e-äri suureks kasvatada. Vaata lähemalt siit.
