Keskpank: probleemsete sektorite raskused võivad kanduda kinnisvarasse
Kui praegu on koroonapandeemia põhjustatud kriisist kõige rohkem mõjutatud majutus- ning toitlustusettevõtted, turism ning meelelahutus, siis edaspidi võivad nende probleemsete sektorite raskused edasi kanduda ka kinnisvarasektorisse, tõdes Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs keskpanga finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustades.
Oluline riskikoht on siin kommertskinnisvara. Probleemsed teenuste sektori ettevõtted ei ole ise küll pankadest märkimisväärseid laene võtnud, kuid seda on teinud ettevõtted, kelle pindadel need toitlustus- ja meelelahutusettevõtted rentnikena asuvad.
Tõrs märkis, et kommertskinnisvara on sektor, mis saab kriisides enim kannatada. „Kui mõtleme sellele, mis tulevikus toimuma hakkab, siis büroo- ning kaubanduspindu ei pruugi meil ka tulevikus enam nii palju vaja minna,“ lausu Tõrs.
Võrreldes eelmise kriisiga on aga olukord tema sõnul oluliselt parem, sest enne eelmist finantskriisi arendati väga palju pindasid, millel rentnikke veel ei olnud.
Üldiselt on nii ettevõtete kui inimeste rahaline seis eelmise kriisiga võrreldes oluliselt parem, laenukoormus on sissetulekutega võrreldes oluliselt paremas seisus kui eelmise kriisi ajal ning ning laenukohustuste täitmisega saakase üldiselt hakkama.
Laenudel teenindamisel on ainsana probleemsete laenude maht kasvanud majutus- ning toitlustusettevõtete seas. Samas näitas eelmine kriisi, et halbade laenude maht hakkas pankades kasvama alles 6-12 kuud pärast kriisi algust.
Eraisikute võime laenumakseid tasuda sõltub tööpuuduse kasvust. Kriisist enam mõjutatud tegevusalad on tööjõumahukad ning nendes valdkondades töötab umbes veerand hõivatutest. Eesti Panga prognooside kohaselt võiks tööpuuduseks kujunead 10% ning riskistsenaariumi kohaselt 14%. Keskpanga hinnangul pankadel siiski suuri llaenukahjumeid ei teki, sest eluasemelaenud on hästi tagatud ning majanduslangus ei ole kinnisvara hindade ulatuslikku langust endaga kaasa toonud.
Eesti Panga president Madis Müller märkis, et kriisi tegelik mõju võib pankadeni jõuda järgmise 6-12 kuu jooksul, kuid kinnitas, et pankade finantsseis on tugev. „Kui koroonakriis peaks süvenema, siis on pankadel võimekust vajadusel jätkata maksepuhkuste pakkumist,“ ütles Müller.
Kui rakendub Eesti Panga septembris tehtud majandusprognoosi negatiivne stsenaarium, võib pankade viivislaenude osakaal kasvada praeguselt 0,6 protsendilt viie protsendini. Praeguseni on laenumakseraskuseid ära hoidnud mitu asjaolu: ettevõtete ja majapidamiste keskmiselt hea rahaline seis, pankade antud maksepuhkused ja riigi poolt ettevõtetele jagatud palgatoetus.
