Emajõe uus raudteesild rajatakse olemasoleva Jänese raudteesilla kõrvale, sellest loode suunas. Sild on kavandatud kolmeavalise kaarsillana, mis sobitub visuaalselt Tartu linna sildadega ja jätab mõlemale poole jõge kümne meetri laiuse kallasraja. Koos varasemate töödega kannab ehitus Eesti Raudtee üht strateegilist eesmärki - suurendada reisirongide kiirust Tallinn-Tartu suunal.

„Oleme viimased kolm aastat ehitanud edukalt Tallinna-Tartu maanteelõiku, kuhu on rajatud mitu maanteeviadukti. Emajõe uue raudteesilla ehitus on viimase viie aasta jooksul juba teine koostööprojekt Eesti Raudteega. Kindlasti on tegemist väga huvipakkuva ja ka vastutusrikka projektiga, sest nii pikka raudteesillaprojekti ei ole viimastel aastatel Eestis teostatud ja meil on hea meel selle projekti teostamisse panustada,” kommenteeris AS TREV-2 Grupi maanteede ehituse valdkonna juht Margus Praks.

Küsimusi tekitab aga fakt, et TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens on samal ajal ka Eesti Raudtee nõukogu esimees.

Eesti Raudtee kinnitab, et mingit onupojapoliitikat ei ole põhjust tehingus otsida.

Eesti Raudtee juhi Erik Laidvee sõnul leiti töövõtja avaliku hankemenetluse teel, järgides riigihangete seadust, ja parim pakkuja selgitati välja hankemenetluses kindlaks määratud tingimuste põhjal.

„Huvide konflikt selles olukorras oli välistatud, sest TREV-2 Grupil ei olnud mingeid eeliseid võrreldes teiste pakkujatega. Eesti Raudtee nõukogu esimees Sven Pertens taandas ennast kõigist aruteludest ja otsustusprotsessidest, mis puudutasid seda hankemenetlust,” lausus Laidvee.

„Eesti on väike ja ikka tuleb ette, et erafirma müüb riigifirmale midagi või pakub mõnd teenust,” tõdes Sven Pertens. Ta lisas, et seegi kord sobis hange TREV-2 tegevusega ja loomulikult ettevõte selles ka osales. Huvide konflikti Pertens asjas ei näe, sest nagu hea tava nõuab, taandas ta ennast nii aruteludest kui ka otsustusprotsessist ega lubanud endale saata asjasse puutuvaid materjale ega infot.

Kas aga analoogsed olukorrad on Eestis probleem? Pertensi sõnul ta nii ei ütleks, sest olukordade lahendamine on protsessis osalevate inimeste eetika küsimus. „Kui keegi püüab tulemust enda või sõprade hüvanguks mõjutada, siis sellega tegelevad juba vastavad pädevad organisatsioonid,” lausus ta.

Kui aga tahta tekitada sellist olukorda, et tellijaga seotud inimestel ei oleks pakkujate ringis ühtegi sõpra, tuttavat, pereliiget või sugulast, siis see ei ole Pertensi sõnul Eesti-suguses väikeriigis võimalik. „Siis võiks juba majanduse kinni panna,” märkis ta.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju selgitas, et toimingupiirangu rikkumine tekib hetkel, kui ametiisik teeb endaga seotud (juriidilise) isiku osas otsuse. Sellel konkreetsel juhul on seotud ametiisik end taandanud nii tehingu ettevalmistamisest kui otsustamisest, mistõttu ei ole toimingupiirangut rikutud. Kui hankekomisjon on oma otsustes iseseisev ning hanketingimused õiglased (näiteks ei välistata mõne väga konkreetse tingimusega teisi pakkujaid), pole alust eeldada, et hange korraldati kedagi eelistades. „Juhtumis on näiline huvide konflikt olemas, kuid seos end protsessis taandanud ametiisikuga ei anna siiski alust pakkuja valikust kõrvaldada,“ lausus Paju.