Sündmused said alguse juunis, mil lapsevanem sõlmis kokkuleppe peallinna lastehoiuga (nimi toimetusele teada), hoidmaks kolmel päeval nädalas silm peal tema aasta ja kuu vanusel mudilasel. Maksta tuli 100 eurot garantiiraha ühes juuni kohatasuga (ettemaksuna 315 €).

Kui kaks esimest päeva kulgesid tõrgeteta, siis kolmas päev möödus hoiu töötajate sõnul rohke nutu saatel. Järgmisel päeval kutsuti vanem järgi pelga tunni möödudes: hoitav olla neljale kaaslasele hambad sisse löönud. Sama lugu kordus mõned päevad hiljem. Lõunast paluti ühtevalu hammustav laps ära koju viia.

Nähes, et pisipõnn hoius ei kohane, soovis lapsevanem lepingu lõpetada. Ühtlasi palus tagastada garantiiraha ning juunikuu kohatasu päevade eest, mil teenust ei saanud. Lastehoid keeldus ettemaksu loovutamast, kuna „tegi mõistlike jõupingutusi lapse lastehoius kohanemiseks“.

Kohanemiseks loetud tunnid

Vanema seisukoht jäi vastupidiseks: kuivõrd hammustamise probleemi ilmnemisest ja kaupleja poolt lepingu ühepoolselt lõpetamise ajaks veetis laps lastehoius kahe päeva peale kokku 5 tundi. Ema hinnangul „mõistlike jõupingutuste” tegemiseks selgelt ebapiisav aeg ning küsis lastehoiult tagasi 157,5 € saamata teenuse eest.

Tarbijavaidluste komisjon otsustas olukorda vaagides õiguse anda vanemale. Vaidluse käigus jäigi lasteasutuse poolt selgituseta peamine küsimus kuidas üldse sai võimalikuks, et laps hammustab ühe tunni jooksul nelja kaaslast. „Millised olid kaupleja rakendatud abinõud lapse lastehoius käimisega kohanemiseks ja kodukorra järgimiseks? Kohatu on kaupleja väide, et igale lapsele ei ole individuaalset õpetajat. Kui kaupleja on otsustanud pakkuda lapsehoidu vaevu aastaseks saanud lastele, peab ta olema eriti hoolas ja suutma tagada iga lapse üle piisava järelvalve,“ seisab resümee komisjoni otsuses.

Kaupleja väidet, et lapsega vesteldi ja selgitati, miks ei tohi teistele haiget teha, ei saa lapse vanust arvestades pidada piisavaks. Nii ei ole tarbijakaitse hinnangul hammustav laps piisav põhjus lastehoiule lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja ette makstud kohatasu tuleb vanemale tagastada.

Kes ikkagi vastutab?

Kuigi lastehoiud on omavalitsuse hallatavad asutused, jääb veidi selgusetuks, kes seal pakutava teenuse kvaliteedi eest hoolt peaks kandma. Linna sõnul puudub neil järelvalve pädevus. Sotsiaalkindlustusameti arvamuses tasub südant valutada ka linnal.

Küsimused kuidas sarnaseid konflikte tulevikus ennetada ja vältida jäid nii linna kui ameti poolt sisulise vastuseta. Nagu ka see, kuhu hätta sattunud vanem lasehoiu teenuse kvaliteedi muredega üldse pöörduma peaks? Raha võib ju tarbijana tagasigi saada , ent kas hoiuteenus sai seeläbi paremaks, head ametnikud?

Kati Niin, Tallinna Haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist

Tallinna linn puutub lastehoiuteenusega kokku ainult niipalju, et hüvitab teatud osas lapsehoiu teenustasu lapsevanematele, sh osaline toidusoodustus. Teenuse sisuline järelevalve ega kvaliteedinõuete täitmise kontroll ei ole linna pädevuses. Riiklikku järelevalvet lapsehoiuteenuse vastavuse üle õigusaktides sätestatud nõuetele teeb Sotsiaalkindlustusamet.

Aasa Harjak, sotsiaalkindlustusameti järelevalve peaspetsialist

Lapsehoiuteenuse eesmärk sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on toetada last kasvatava vanema toimetulekut, töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Kvaliteetne teenuseosutamine eeldab lapsekesksust, sealhulgas tema ea ja tervisega arvestamist. Seadusest lähtuvalt tuleb lapsehoiuteenuse osutamisel tagada lapse hooldamine, arendamine ja turvalisus.

Sotsiaalkindlustusamet nõustub tarbijakaitseameti seisukohaga, et hammustav 1-aastane laps ei ole piisav põhjus lastehoiule, et lepingu erakorraliselt üles öelda.

Lapsehoiuteenuse osutamisel sätestab seadus 1 lapsehoidja 10 lapse kohta. Kui lapsehoiuteenust saab korraga rohkem kui 5 last, loetakse kõiki lapsehoiuteenust saavaid alla 3-aastaseid lapsi kahe lapse eest. Lapsevanematele soovitame kindlasti enne lepingu sõlmimist uurida teenuseosutaja tausta, tutvuda lastehoiu tingimuste, elukeskkonna ja lapsehoidjatega. Lapsevanem võiks olla teadlik, kui palju lapsi on lastehoius ja mitu lapsehoidjat nendega tegeleb.

Sotsiaalkindlustusamet ei ole varasemalt sarnase olukorraga kokku puutunud, küll aga tuleb tõdeda, et lapsehoiuteenuse osutajate teenuse kvaliteet on ebaühtlane. Kui lapsehoiuteenuse eest tasub kohalik omavalitsus või on teenuseosutaja kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, tuleb teenuse osas nõudlikkust üles näidata ka kohalikul omavalitsusel.