Oktoobris sõlmiti peamiselt tänu Tallinna turu uusarendustehingute suurele müügimahule teist kuud järjest üle 2100 korteritehingu, mis oli tänavuse aasta parim tulemus. Tehingute aktiivsus on stabiilselt hea ka ülejäänud Eestis – tänavuse aasta parimad tulemused tehti Harju-, Pärnu-, Rapla-, Saare- ja Valgamaal.

Müüdud korterite mediaanhind oli kogu Eestis 1491 €/m2, mis tähendab seda, et tänavuse aasta esimese kümne kuu põhjal on antud näitaja suurenenud 5%. Harjumaal oli mediaanhind 1948 €/m2 (kolmandat kuud järjest üle 1900 €/m2) ning aastataguse ajaga võrreldes toimus ligi 8% kasv.

Vastuoluline Tallinn

Sarnaselt septembrile realiseerus ka oktoobris väga palju uusarendustehinguid, mis tõstis pealinna tehingute arvu tänavuse aasta kõrgeimaks. Esialgsetel andmetel sõlmiti Tallinnas 929 korteritehingut, mis oli väga tugev tulemus, kuna 900 tehingu piir on alates 2017. aastast ületatud vaid 7 kuul. Sellise tulemuse saavutamiseks on aga lisaks suurele uusarenduste müügimahule vaja ka tugevat järelturgu, mille aktiivsus on taastunud kriisieelsele tasemele.

Müüdud korterite hinnas peegeldus varem sõlmitud uusarenduste kõrge osakaal, mis tõstis antud näitaja samuti tänavuse aasta kõrgeimale tasemele (2101 €/m2), jäädes alla vaid eelmise aasta detsembrile. Aasta esimese kümne kuuga on mediaanhind suurenenud 8%, ent aasta algusega võrreldes ei saa me rääkida püsivast hinnakasvust.

Pilt on oluliselt kirjum – mõnedes uusarendustes on hinnad langenud panipaikade ja parkimiskohtade pealt. Tüüpkorterite piirkondades ehk „mägedel“ oleme näinud keskmiselt 5% hinnakorrektsiooni, samas kui muudes piirkondades pole seda toimunud. Reeglina on hinnad sulanud seal, kus ostjaskonna moodustavad kriisis enim kannatada saanud inimesed, kel on keskmine või sellest madalam sissetulek.

Tartu näitab kasvu

Tartus sõlmiti sama palju korteritehinguid kui septembris ehk 193, mis tähendab seda, et kolmandat kuud järjest on sõlmitud üle 190 tehingu. Aktiivne on olnud nii uusarendus- kui ka järelturg, millele viitab ka mediaanhind 1587 €/m2.

Erinevalt Tallinnast, Pärnust ja Narvast on Tartus aasta algusega võrreldes suurenenud hinnatase nii uusarendus- kui ka järelturul. Näiteks aasta esimese üheksa kuu põhjal suurenes järelturu hinnatase 4%, uusarendusturul aga 15%.

Pärnuski müügihüpe

Pärnus sündis septembris tänavuse aasta parim tulemus – 87 korteritehingut, mida mõjutas juba harjumuspäraselt uusarendusturg. Mediaanhind oli tehingute struktuuri tõttu samuti väga kõrge – 1327 €/m2, millega jäädi tänavuse aasta kontekstis alla vaid märtsile ja maile, kusjuures kahe viimase kuu puhul oli uusarendustehingute osakaal vähemalt 30%.

Kui uusarendusturul on hinnad võrreldes eelmise aastaga enam kui 10% kasvanud, siis järelturul (eriti, mis puudutab tüüpkortereid) oleme sarnaselt Tallinnale nägemas hinnalangust.

Uusarendusturgu on lisaks jõukamale pärnakale toetanud Pärnu-väline ostjaskond, järelturu ostjaist moodustavad aga enamuse kohalikud, keskmise või sellest madalama sissetulekuga inimesed, kes on tänavuse aasta kontekstis enam kannatada saanud. See aga tähendab, et suureneb hinnadiferents vanema ja uuema korteri vahel.

Narva langes taas

Narvas sõlmiti esialgsetel andmetel 51 korteri müügitehingut, mis võrreldes septembriga oli küll suur samm tagasi, ent jäi üsna viimaste aastate keskmise tulemuse juurde.

Tehingute mediaanhind on küll tänavuse aasta esimese kümne kuu põhjal võrreldes eelmise aastaga 3% võrra tõusnud, ent aasta algusega võrreldes on sarnaselt Tallinnale ja Pärnule järelturul toimunud hinnakorrektsioon. Esimeses kvartalis oli tehingute mediaanhind 410 €/m2, teises kvartalis 395 €/m2 ja kolmandas kvartalis 381 €/m2. Seega tehingud toimuvad, ent tulenevalt ebakindlusest ja nõudluse vähenemisest sõlmitakse neid veidi madalamal tasemel.