Swedbank: uue aasta majanduskasv tuleb loodetust väiksem. Aga pensioniraha kulutajad annavad kasvu kopsaka panuse

Eesti on kevadisest sügavast majanduslangusest kiiresti toibunud ning teise kvartali oodatust paremate tulemuste põhjal vähendas Swedbank selle aasta majanduslanguse prognoosi, kuid viiruse uue laialdase leviku tõttu on tulevikuväljavaated halvenenud, tõdes Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina panga uut majandusprognoosi tutvustades.

Mertsina märkis, et kevadise, aprillis ja maikuus toimunud sügava kukkumise järel on majanduses toimunud kiire taastumine ja seda kõikides sektorites. Küll on märgata, et teenuste sektori kindlustunne on viimastel kuudel taas vähenenud.

Nii ootab Swedbank Eesti selle aasta sisemajanduse kogutoodangu languseks 3,2%. Samas tuleval aastal jääb taastumine varem oodatust tagasihoidlikumaks: kasv saab 2021. aastal olema 3,1% ning 2022. aastal 4,1%.

Swedbanki prognoos võtab arvesse ka pensionireformi võimalikku mõju. Swedbanki baashinnangu kohaselt võtab pensionireformi tulemusena raha II sambast välja 21% inimestest, kellest omakorda kolmveerand suunab selle tarbimisse. Samas tõdes Mertsina, et võimalikke pensionireformi mõju stsenaariume võib olla erinevaid.

Swedbanki prognoosi kohaselt lisab pensionireform majanduskasvu prognoosile järgmisel aastal 0,6 ja ülejärgmisel aastal 0,3 protsendipunkti. Püsivhindades taastub sisemajanduse kogutoodang Mertsina sõnul kriisieelse kõrgeima tasemeni (2019. aasta kolmandas kvartalis) järgmise aasta viimases kvartalis. Taastumine oleks toimunud ka ilma pensionireformita, kuid ehk kvartal hiljem.

Tööpuudus jääb mõõdukaks

Mertsina sõnul oli kevadel kriisi puhkedes suur hirm, et tööpuudus tõuseb sel aastal väga kõrgele. Eelmise finantskriisi ajal kerkis tööpuuduse määr ligi 20%ni.

Mertsina tõi välja, et alates maikuust ei ole tööpuuduse määr oluliselt muutunud. Seda olukorras, kus töötasu hüvitised on lõppenud.

Swedbanki prognoosi kohaselt tööpuudus küll lähikuudel kasvab ning peaks oma tipu saavutama tuleva aasta esimese kvartalis. Selle aasta kokkuvõttes on tööpuudus panga prognoosi kohaselt 6,8%. Ka tuleva aasta esimeses kvartalis jääb tööpuuduse tase suhteliselt mõõdukaks: 8-9% vahele. Järgmise aasta kokkuvõttes töötus selle aastaga võrreldes veidi suureneb- 7,5%ni, kuid ülejärgmisel aastal peaks jälle vähenema.

Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Swedbanki prognoosi kohaselt kasvab keskmine brutopalk koos palgatoetusega sel aastal vaid 3%. Järgmisel aastal majanduskasvu hoogustudes kiireneb palgakasv 3,5 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine - keskmine tarbimiskorv sel aastal ei kalline. Hindu mõjutavad vähenenud nõudlus, madal nafta hind, üürihinna langus ning aktsiisimäärade langetamine. 2021. aastal tõusevad hinnad Swedbanki nägemusel vaid 0,9 protsendi võrra.

Hinnatõus taastub järgmisel aastal majandusaktiivsuse paranemise, aktsiisimaksude mõju ja koroonakriisi vaibumise tõttu.

Swedbanki prognoosi kohaselt peaksid suurema osa riikide majandused järgmisel aastal kasvule jõudma, kuid Mertsina sõnul on tõsine risk, et praegune viiruse kiire levik muudab olukorda halvemaks.

Liigne majanduse turgutamine toob pingeid

Kuna majandused vajavad rahalist turgutust nii valitsuste kui keskpankade poolt, siis jäävad Swedbanki prognoosi kohaselt nii Euroopa Keskpanga, Rootsi keskpanga kui USA Föderaalreservi intressimäärad vähemalt lähema kahe aasta jooksul muutumatuks. Seega ka turu intressimäärad ei tohiks lähiajal tõusta.

Swedbank toob välja, et kuna majandus jõuab kasvuni juba järgmisel aastal ja pensionireform võimendab lähemal paaril aastal kasvu veelgi, siis kaob vajadus hiljemalt 2023. aastast majanduse fiskaalse stimuleerimise järele eelarvepuudujäägi hinnaga. "Majanduse liigne stimuleerimine ajal, mil see juba kasvab, võib tekitada pingeid - eelkõige just tööturul, kiirendada hinnakasvu ja halvendada sellega ettevõtete konkurentsivõimet," toonitab pank.