Prokuratuur ei rahulda endiste Danske Eesti töötajate taotlust sajandi rahapesuasja lõpetamiseks

Prokuratuur otsutas jätta rahuldamata Danske Eesti haru kahest ekstöötajast uurimisaluse advokaadi taotluse Danske panga kriminaalasi lõpetada.

Oktoobri alguses esitas kahte uurimise all olevat endist Danske Eesti töötajat esindav Martin Hirvoja prokuratuurile taotluse maailma suurimaks rahapesuskandaaliks tituleeritud Danske panga kriminaalasja lõpetamiseks. Danske Eesti haru endiste töötajate advokaat põhjendas, et kuivõrd kriminaalasja materjalid on ajakirjanduse kaudu saanud teatavaks kõigile kohtunikele, ei ole kriminaalasjas erapooletu kohtumenetlus enam võimalik.

Ühtlasi taotleti ka uue kriminaaluurimise alustamist, tuvastamaks Danske panga materjalide ajakirjandusse jõudmise asjaolud. Prokuratuur jättis mõlemad taotlused rahuldamata, kuna leidis, et selleks ei ole ühtegi seadusest tulenevat alust.

Elu ongi täis paradokse

Riigiprokurör Maria Entsiku sõnul on Eesti õigusriik, mis on täis erinevaid huvide konflikte. Ühelt poolt lasub riigil ülesanne kuritegude uurimiseks viia läbi kriminaalmenetlus, selgitada välja tõde ja saata süüdlased kohtu ette. Teiselt poolt valitseb Eestis ajakirjandusvabadus, mille ülesanne ja eesmärk on välja selgitada ja kajastada avalikkusele huvipakkuvat.

Tema sõnul on arusaadav, et aeg-ajalt need kaks erinevat huvi või ülesannet omavahel põrkuvad. Kuna mõlemad ülesanded on õigusriigi toimimise seisukohast äärmiselt olulised, ei saa sellist huvide konflikti lahendada must-valgelt ja öelda, et kui ajakirjandusvabadus on n-ö kriminaalmenetlusest näiliselt kiirem olnud, tuleb eelistada üksnes seda ja menetlus lõpetada.

Samal ajal taunib prokuratuur täielikult olukorda, kus ilma prokuratuuri loata on kohtueelses menetluses kogutud informatsiooni ajakirjanduses avaldatud – see võib mõningatel juhtudel tõsiselt kahjustada tõe väljaselgitamist. Praegusel juhul prokuratuuri hinnangul ei ole õiglane ja erapooletu kohtumenetlus ohustatud.

Danske panga kriminaalmenetluses on tegemist väga keeruka, detaili- ja nüansirohke kriminaalasjaga, kus kohus peab tõe tuvastamise käigus kõrvutama ja analüüsima koostoimes äärmiselt suurt hulka tõendeid. Seetõttu ei pea prokuratuur tõenäoliseks, et kõik Eesti kohtunikud asuvad seisukohale, et nad ei ole paarileheküljeliste artiklite tõttu võimelised kriminaalmenetluses kogutud tõendeid erapooletult hindama.

Arvestades ajalehe artiklites esitatud väidet, et rahvusvaheline uurivate ajakirjanike grupp on enda valdusse saanud paarisaja lehekülje jagu kriminaalasja materjale, ning hinnates artiklites kajastud teemasid, võib väita, et ajakirjanikeni on jõudnud väga väike osa kriminaalasja tegelikust materjalimahust, leiab prokuratuur.

Lõpliku otsuse teeb kohus

Kohus hakkab hilisemas menetluses süüküsimust lahendades hindama tõendeid seaduse ja siseveendumuse järgi, mitte ajakirjanduses avaldatud fragmentide alusel. Samuti rõhutab prokurör, et ajaks, kui kohus hakkab koostama kohtuotsust, on tema käsutuses kõik kohtumenetluse käigus uuritud tõendid.

Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis, erinevalt ilmunud artiklitest, mis on paratamatult koostatud ebatäieliku informatsiooni põhjal – kriminaaltoimikute tegelikku mahtu ei anna võrreldagi artiklite lehekülgedega arvuga.

Prokuratuur on üheselt arvamusel, et kriminaalasjas esineb põhjendatud kuriteokahtlus, mis on kriminaalmenetluse käigus jätkuvalt kinnitust leidnud. Mõlemad määrused, millega taotlused rahuldamata jäeti, on jõustumata.

Maailma ühte suurimasse rahapesuskandaali sattunud Danske panga Eesti filiaalist käis ajavahemikus 2007-2015 läbi kuni 200 miljardi euro väärtuses mitteresidentide raha. Taani suurpank on tunnistanud, et suur osa sellest on olnud kahtlast päritolu.