Uurimise all olevate Danske Eesti ekstöötajate advokaat: prokuratuuri otsus on arusaamatu

Prokuratuur andis täna teada, et ei lõpeta maailma üheks suurimaks rahapesuasjaks tituleeritud Danske panga kriminaalasja, kuigi seda taotles kahe selles asjas uurimise all oleva Danske Eesti ekstöötaja advokaat Martin Hirvoja. Viimase jaoks on prokuratuuri teine tänane otsus – kus prokuratuur otsustas ühtlasi, et ei hakka uurima, kes on osasid juurdlusmaterjale meediale lekitanud –, pehmelt öeldes arusaamatu.

„Arusaamatu on prokuröri otsus mitte alustada kriminaaluurimist, selgitamaks välja milline prokuratuuri poolt kaasatud ametiisik Eestis või väljaspool Eestit Danske asja kohtueelse uurimise andmete lekitamiskuriteo toime pani,” lausus Hirvoja.

Ta on veendunud, et kui lekitamiskuriteos isegi uurimist ei algatata – rääkimata sisulistest pingutustest kuritegu välja selgitada –, siis sellega vaikimisi kiidetakse heaks samasuguse lekitamispraktika jätkamine ka tuleviku kriminaalmenetlustes ning süvendatakse veelgi kroonilist probleemi.

Tegu nõukoguliku inkvisitsioonilise mõtteviisiga

Hirvoja sõnul on üllatav ka prokuratuuri menetluslik seisukoht, kus peamine põhjendus oli, et lekitamisega ei ole muudetud võimatuks või vähemalt oluliselt raskendatud tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses ja seetõttu ei ole täidetud KarS § 316-1 koosseis. Tema väitel eirab prokuratuur sellega tõsiasja, et kehtiva seaduse kohaselt toimub tõe tuvastamine kriminaalmenetluses ennekõike justnimelt kohtumenetluse käigus.

„Arusaam, et tõde tuvastatakse eeluurimisel ning kohtu roll on vaid selle “tõe” vormistamine, oli omane pigem nõukogulikule inkvisisitsioonilisele kriminaalmenetlusele ning on täielikult vastuolus võistleva kohtumenetluse aluspõhimõtetega,” nentis Hirvoja. Ta märkis, et on seda, et lekitamiskuriteoga on kohtulikku uurimist kahjustatud, juba varem põhjalikult selgitanud.

„Käesoleval juhul oli andmete lekitamine massiivne ning pretsedenditu. Samuti keeldus prokuratuur kriminaalmenetluse alustamisest teise kuritoeteates nimetatud lekitamist käsitleva paragrahvi 157-1 järgi, kuigi uurimisega tuvastamata ametiasutuse tegevusega on kahjustatud kannatanute subjektiivset õigust ausale ja õiglasele kohtupidamisele, samuti nende põhiseaduslikku õigust süütuse presumptsioonile,” sõnas kahe uurimise all oleva Danske panga ekstöötaja advokaat.

Ka leiab Hirvoja, et prokuratuuri pressiteates kuriteo uurimisest keeldumise ettekäändena ajakirjandusvabaduse argumendi kasutamine ei ole asjakohane, kuna ka kuriteoteates pole ajakirjandusele ühtegi etteheidet tehtud. „Olen prokuröri lekitamise uurimisest keeldumise määruse vaidlustanud,” sõnas ta.

Hirvoja sõnul tutvub ta lähemalt ka teise täna koostatud prokuratuuri otsusega seose tema kuu aega tagasi esitatud taotlusega. See puudutas kogu kriminaalmenetluse lõpetamisest. Sellest keeldumise määruse motiivide osas lubab Danske ekstöötajate advokaat seisukoha kujundada pärast nendega lähemalt tutvumist. „Pärast seda selgub, kas on põhjendatud selle edasikaebamine menetluse praeguses etapis või taotluse kordamine võimaliku hilisema kohtumenetluse käigus,” lausus ta.

Jättis mõlemad taotlused rahuldamata

Prokuratuur otsustas täna, et ei rahulda kahte Danske panga kriminaalasjaga seotud ja oktoobri alguses esitatud taotlust, millega ühelt poolt taotleti kogu kriminaalasja lõpetamist, teisalt aga uue juurdluse algatamist, selgitamaks välja, kes on Danske panga juhtumiga seotud materjalide ajakirjandusse jõudmise taga.

Kuigi prokuratuur taunis täielikult olukorda, kus ilma prokuratuuri loata on kohtueelses menetluses kogutud informatsiooni ajakirjanduses avaldatud – see võib mõningatel juhtudel tõsiselt kahjustada tõe väljaselgitamist – pole prokuratuuri hinnangul praegu õiglane ja erapooletu kohtumenetlus ohustatud. Mõlemad määrused, millega taotlused rahuldamata jäeti, on jõustumata.

Samal ajal otsustas prokuratuur ka jätta rahuldamata kriminaalasja lõpetamist taotlenud avalduse, kuna riik peab täitma talle pandud ülesannet viia kuritegude uurimiseks läbi kriminaalmenetlus, selgitada välja tõde ja saata süüdlased kohtu ette.

Maailma ühte suurimasse rahapesuskandaali sattunud Danske panga Eesti filiaalist käis ajavahemikus 2007-2015 läbi kuni 200 miljardi euro väärtuses mitteresidentide raha. Taani suurpank on tunnistanud, et suur osa sellest on olnud kahtlast päritolu.