Sigarettide tootmine ja levitamine koondus kaks aastat tagasi president Aleksander Lukašenka sõbra, oligarh Aleksei Oleksini kätte. Pärast seda hakkaski sigarettide salakaubavedu hüppeliselt kasvama.

Leedu teenistused väidavad, et salakaubavedu on korraldatud suures ulatuses ja kaupa transporditakse rongide ja autodega. Ressursse pannakse selle kõige alla palju ning Valgevene ise ei ole probleemi lahendamisest huvitatud. Riigis ei ole salakaubavedu isegi seadusega keelatud. Ametlikult ei tooda Valgevenest Leetu ühtegi suitsupakki.

Nägi suurt võimalust

2017. aastal korraldas Lukašenka kohtumise riigi rajoonide esindajatega, kus teatati, et oligarh Oleksin loob oma ettevõtte Energo-Oil kaudu tubakatoodete müügivõrgu ning hakkab kauplema nii sise- kui välisturgudel.

„Hiljuti tulid mu juurde välismaa ettevõtjad, sest meie ettevõtted ei taha müüa kaupu ekspordiks. Euroopa Liidus on suured turud. Need on meile kasumlikud. Miks me ei taha neid kaubaga täita? See on üks olulisemaid eelarve täitmise allikaid. Kui on nõudlus, peame tubakatooteid müüma. Kui meie ei müü, müüvad teised ja siis on turud ka hõivatud," ütles Lukašenka siis.

Oleksin saigi müügivõrgu endale ning lisaks ka Gardinas Nemani tubakatehase. Minskis avati hiljuti veel üks tubakavabrik.

Mida see on kaasa toonud?

Leedus on sel aastal tollis tabatud kaks korda enam salasigarette kui varem ning silma torkavad uued viisid transportimisel. Iga neljas Leedus müüdav sigaret on salakaubaveo tulemus, mis on suurim näitaja alates 2014. aastast. Ametlikult on Valgevene tubakatoodete eksport vaid mõned miljonid eurod ja seda peamiselt Gruusiasse ja Aserbaidžaani.

Vilniuse poliitilise analüüsi instituudi vanemanalüütik Marius Laurinavicius nimetab smugeldamist avalikult Valgevene riiklikuks „äriks" ja võrdleb seda maffia toimimisviisidega.

Oleksin on võimas ärimees

Aleksey Oleksin on võimas ärimees. Tal on kontroll Minskis asuvas MTBankis, ta kaupleb naftatoodetega ja tal on lihatoodete tootmise ettevõtteid. Lisaks on ta tegev logistikasektoris ning restorani- ja hotelliäris. Lätis on tal õlletehas Latgales Alus, mis saab toestusi ka Euroopa Liidu vahenditest. Ka Leedus on olnud tema äritegevuse jälgi.

Tubakatoodete haru hõlmab endas 2500 jaemüügikohta, aga suur osa on ka „salajasel" ekspordil, mida ametlikult ei kajastata. Sellest on saanud riigieelarve üks olulisi komponente. Sel aastal on plaanis sel moel teenida 350 miljonit eurot lisaraha. Ilma aktsiisita on see tootjatele tohutut kasumit andev äri. Grodno tubakatehas teenis eelmisel aastal 60 miljonit eurot puhaskasumit. Energo-Oili kohta info puudub. Grodno tehas on piirkonna suurim tööandja ja maksumaksja ning vabrik on töötanud ka ajal, mil riigis on kestnud presidendivastased meeleavaldused.

Suured summad

Leedu tolli andmed on šokeerivad. 2020. aasta 9 kuuga pidasid ametnikud kinni 13,1 miljonit pakki salasigarette - 5 pakki ühe riigi elaniku kohta, sealhulgas imikud. See on peaaegu kaks korda rohkem kui eelmisel aastal sama ajalaga. Arestitud sigarettide maksumus on üle 46,4 miljoni euro. Pakk maksab turul keskmiselt 3,5 eurot. Leedu tollile on riigi poolt aastas eraldatud 4,5 miljonit eurot ehk kümme korda vähem.

Kõige populaarsemad illegaalsed tooted on sigaretid NZ, Minsk ja Fest. Leedu riigieelarve kaotab salakaubaveo tõttu kümneid miljoneid eurosid, aga see on vaid pool loost.

Mustalt turult saadud raha suunatakse Valgevene režiimi ja kuritegelike rühmituste toetamiseks. Leedus müüakse ametlikult umbes 2,5 miljardit sigaretti aastas, see on 125 miljonit pakki. Ebaseadusliku turu maht on hinnanguliselt 28 miljonit pakki. See teeb üle 100 miljoni euro.

Kes kui palju teenib?

Piiril korraldavad salakaubavedu erineva tasemega rühmad ja üksikisikud. Nö rohelise tsooni kaudu smugeldamisega tegelevatele inimestele makstakse 10-50 eurot kasti eest, kõik sõltub nende rollist. Tsooni kaudu viiakse korraga mitu kasti, aga see võib ulatuda ka sajani. Igas kastis on 500 pakki sigarette.

Piirikontrolli punktides on arvud aga veel suuremad. Mõnikord püütakse korraga üle viia ka enam kui 1000 kasti. Sel aastal on vedu intensiivistunud.

Eksperdid ütlevad, et „rohelise tsooni" vedude puhul on vaja inimeste head väljaõpet ja ka rahalisi vahendeid. On vaja teavet selle kohta, kus piirivalvurid parasjagu asuvad ja millised on nende käsutuses olevad sõiduvahendid. Kaasatud võib olla mitukümmend inimest - ühed jälgivad ristmikke ja teid, teised laadivad üle piiri visatud kastid autodesse ja kolmandad viivad need riigi sisse laiali.

Lõpuks saavad aga suurima kasumi loomulikult Valgevene ettevõtted. Teadaolevalt maksis kast Fest sigarette (500 pakki) Grodno tubakatehasest tulnuna Energo-Oilile umbes 100 dollarit ehk 20 senti paki kohta.

Energo-Oil müüb tubakatooteid väikestele hulgimüüjatele. Salakaubaveo korraldajad ostsid neilt sigarette hinnaga 160-180 dollarit (32-36 senti pakk). Leedus jõuab suure hulga sigarettide ostmisel sellise kasti maksumus 580 euroni (1,16 eurot pakk) ja siis juba 700 euroni kasti eest ehk 1,4 eurot paki kohta. Oluline on ka teada, et Leedu on paljudel juhtudel transiitriigiks.

Leedule oht mitmetahuline

Valgevene kaudu ei toimu mitte ainult salasigarettide Euroopasse smugeldamine. Ka relvakaubandus ja narkootikumidega äritsemine käib sealt kaudu. Üks ekspert ütles Leedu Delfile, et me oleme naiivsed, kui arvame, et Valgevene ainus probleem on Lukašenka. Sealne süsteem on täiesti teine. Salakaubavedu ja allilm on seal süsteemi osad. Leedule kujutab see suurt ohtu.

„Koos salakaubaveoga tuuakse Leetu ka maffiapraktika. On ju partnerid, kes veavad seda Leedust. On "töötajad". Korrumpeeruvad ka meie õiguskaitseorganid. Lõppkokkuvõttes ei toimiks see kõik, kui salakaubavedajaid ei aidataks. Kolmas punkt on ka - mõju meie poliitikale. Seda raha kasutatakse ka Leedu mõjutamiseks, Valgevene mõju laiendamiseks," ütles ekspert.

Samas on Valgevene käitumine ärritamas Venemaad. Salakaubavedu on hakanud kahjustama Venemaa huve. Ka nende eelarves on juba Valgevene tegevuse mõju tunda. Tekib küsimus, kuidas see omavahel lahendatakse.