Majandusanalüütik erakorralisest ekspordikasvust: Eesti kaupade turuosa Euroopa Liidus on suurenenud
Nii tugev kasv ei olnud aga laiapõhjaline sest kaks kolmandikku ekspordikasvust tuli kommunikatsiooniseadmetest ja teraviljast. 46% kasvust tuli erakorraliselt tugevast kommunikatsiooniseadmete ning 20% erakorralisest tugevast teravilja ekspordist.
Isegi kui neid kahte kaubagruppi mitte arvestada, oleks ülejäänud kaupade eksport suurenenud. Teravilja eksporditi septembris erakorraliselt suures mahus Lõuna-Koreasse ja Marokosse, kommunikatsiooniseadmete väljavedu kasvas aga erakorraliselt tugevasti USA-sse.
Kolmandik ekspordikasvust andsid USA ja Hiina
Kui vaadata Eesti päritolu eksporti riikide järgi, siis suurenes see enim USA-sse, Hiinasse, Rootsi ja Saksamaale – need neli riiki andsid ekspordi kasvust tublisti üle poole (USA ja Hiina aga kolmandiku).
Rootsi suunalist ekspordikasvu toetasid peamiselt põlevkiviõlitoodete ning elektroonika ja elektriseadmete väljavedu, Saksamaale kasvas enim mustmetallide eksport. Hiinasse on kaupade väljavedu suurenenud sel aastal järjest juba viimased kuus kuud. Hiina suunalist ekspordikasvu toetavad peamiselt elektriseadmed.
Eesti kaupade turuosa Euroopa Liidu turul on suurenenud
Eesti päritolu kaupade eksport suurenes kolmandas kvartalis 5%, kuid käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on see vähenenud 6%. Eksport on sel aastal languses kõikides EL riikides, välja arvatud Iirimaal.
Vaatamata sellele, et Eesti kaupade eksport on juba pikalt kaotanud oma hinnapõhist konkurentsivõimet Euroopa Liidu keskmise turu suhtes, on selle osakaal Euroopa Liidu koguimpordis sel aastal veidi suurenenud. Riigiti on olukord küll väga erinev, kuid Eesti kaupade ekspordi turuosa Soomes – meie kõige suuremal eksporditurul – on kasvanud juba pikemat aega ning sel aastal eriti kiiresti.
Tootmissisendite impordi vähenemine viitab tootmismahtude jätkuvale langusele
Kaupade import vähenes septembris 4%. Kõige enam mõjutas seda tootmissisendite sisseveo langus. Tootmissisendite import on vähenenud järjest juba aasta aega, mis viitab tootmismahtude languse jätkumisele, parimal juhul aga vaid erakorralisele ja nõrgale kasvule.
Viiruse leviku eskaleerumine halvendab lähikuude välisnõudluse väljavaadet
Eesti tööstusettevõtete ootused uute eksporditellimuste ja ekspordikasvu osas jätkasid oktoobris küll paranemist, kuid mõlemad näitajad on oluliselt madalamal tasemel, kui ülemöödunud aastal – enne seda, kui kindlustunne ekspordi kasvatamise osas järsult halvenema hakkas.
Euroala, kuhu eksporditakse 47% meie kaupadest, ostujuhtide indeksid on viimastel kuudel halvenenud. Kui peamise kaupu valmistava majandusharu, töötleva tööstuse, ostujuhtide indeks on paranenud, siis teenuste- ja ehitussektori, mis moodustavad majanduses suurema osa, indeksid näitavad halvenemist.
Koroonaviiruse leviku eskaleerumine ning koos sellega uued piirangud halvendavad tugevasti vähemalt lähikuude välisnõudluse väljavaadet.
