Justiitsminister Raivo Aegi sõnul ei täida kehtiv miinimumelatis, milleks on seni olnud pool valitsuse kehtestatud kuupalga määra ehk 2020. aastal 292 eurot ühe lapse kohta kuus, praktikas alati oma eesmärki ja võlaringi sattunud vanemate lapsed ei saa kokkuvõttes midagi.

„Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgnikustaatusesse sattunud, kuna praeguse miinimumelatise maksmine käib neile selgelt üle jõu. Paindlikum süsteem peaks viima õiglasema lahenduseni ja seega võiks ka seniste võlglaste lapsed päriselt hakata neile mõistetavat elatist saama,“ sõnas Aeg.

Elatise suurust hakatase arvutama valemi järgi

Värske eelnõu tugineb suuresti 2018. aastal koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsusele ja sel kevadel ministeeriumi tellimusel valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi viidud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu järeldustele, mille kohaselt võiks elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.

Justiitsministeeriumi ettepanekul võiks kohtul elatise määramise aluseks olla baassumma, mida korrigeeritakse iga aasta vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele ning millele lisatakse 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Kui vanema tegelik sissetulek on keskmisest oluliselt suurem või väiksem, lisatakse 3% tegelikust sissetulekust.

Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest lähtuvalt on selleks baassummaks koos tarbijahinnaindeksiga 2020. aastal 181 eurot, millele lisandub 2019. aasta keskmisest brutokuupalgast (1407 eurot) 3% ehk ümardatult 42 eurot. Saadud summat korrigeeritakse omakorda mastaabisäästu, poole peretoetuse ja lapsega koos veedetava aja võrra.

Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub eelnimetatud asjaoludest. Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek ja ta veedab lapsega vähem kui 7 päeva kuus ning teise vanema arvele laekub lapsetoetus, on elatise summa 181 (2020. baassuma) + 42 (3% 2019. keskmisest sissetulekust) – 30 (50% nõudja arvele laekuvast lapsetoetusest) = 193 eurot kuus.

Erijuhtumite puhul, kui näiteks lapsel on erivajadused või vanema võimalused sissetulekut teenida olematud või väga piiratud, on kohtul siiski võimalus elatist välja mõista eeltoodud kriteeriumitega võrreldes suuremas või väiksemas summas. Sellise erandi tegemine on aga õigustatud vaid mõjuval põhjusel.

Automaatselt seni välja mõistetud summad ei muutu, kuid tuleb tähele panna, et enne 2021. aasta kevadet, mil seadusemuudatus on plaanitud jõustuma, ei tasu elatisvõlglastel seniste summade ümber vaatamiseks kohtusse pöörduda. „Eelnõu kooskõlastusele saatmine on alles esimene samm arutelus, mis peaks tagama kokkuvõttes õiglasemad tingimused,“ toonitas Aeg.

Lisaks plaanitavatele seadusemuudatustele kavandab justiitsministeerium tulevikus abistava töövahendina veebipõhise elatiskalkulaatori loomist, kuhu saavad kas lahku läinud vanemad ise või kohus sisestada eelmainitud andmed ja kalkulaator arvutaks välja konkreetse pere jaoks sobiliku elatise summa kuus.

Kalkulaator aitaks ära hoida vanemate sagedased kohtusse pöördumised elatise väljamõistmiseks. „Siis saaksid vanemad kalkulaatori abil juba ise teada, mis oleks elatise summa suurusjärk, mille kohus antud asjaoludel tõenäoliselt välja mõistaks ega vajaks sellele tingimata kohtupoolset kinnitust,“ sõnas ta.