LUGEJA VIDEO | Söakas hiireke sähmib Lõunakeskuse Rimis. Kuidas kaubakeskused närilistega võitlevad?
Tähelepanelik lugeja saatis Delfile video, kus naksakas näriline silkab mööda Lõunakeskuse poepõrandat. Salvestisest on näha, kuidas elu õllealuse all hiirekest ilmselt ei rahuldanud ja avastusretk kaubanduses jätkub nõtkete hüpetega pesuvahendite vahele – taamal terendab paljulubav silt „KOOGID“.
Lõunakeskuse tegevjuht Marju Jeedas kinnitas Kasulikule, et kahjuritõrjet viiakse nende majas läbi aastaringselt. Regulaarselt ning igapäevaselt puhastatakse ja desinfitseeritakse kõiki pindasid.
„Vastavalt vajadusele on võimalik tõrje kordi ka suurendada,“ möönis Jeedas. „Paraku sügise ja külmade ilmade saabudes otsivad hiired soojemat pelgupaika ning eksivad ära ka kaubanduskeskustesse, kus on palju erinevaid sissepääsusid. Proovime enda poolt teha kõik, et selliseid situatsioone võimalikult vähe ette tuleks ja hiirekesed talve neile soodsamas ja meeldivamas kohas üle elaksid.“
Viimane kahjuritõrje spetsialisti inspekteerimine toimus Lõunakeskuse Rimis poeketi avalike suhete juhi Katrin Batsi sõnul eelmisel nädalal, ent kahjuks ei anna püüniste uuendamine kohest tulemust.
Sissetung lõpeb lumega
„Kahjurite ja näriliste olemasolu kauplustes on lubamatu ja seepärast sellega ka regulaarselt tegeleme. Tänu viimastele soojadele ja lumevaestele talvedele ei ole meil kauplustes närilistega tegelikult erilisi probleeme olnud. Nende eemale hoidmiseks toimuvad kauplustes aasta läbi pidevalt korrapärased näriliste püüniste ja söötade kontrollid ning uuendamised. Vajadusel laseme kindlasti kahjuritõrje spetsialistil püüniste hulka suurendada,“ lubas Bats.
OÜ Rentokil kahjuritõrje spetsialist Anneli Haavandi kirjeldas, kuidas öökülmade eest pelgupaika otsivad hiired ei pelga inimest sugugi ning pressivad end läbi ka pastapliiatsi suurusest augukesest. „Müüjad on oma silmaga näinud kuidas hiir pöörduksest inimeste vahel laveerides poodi trügib,“ tõi Haavandi näiteid. „Ei ole harv juhus, kus kaup ootab autot veidi aega tootja juures õues. Euroaluse all meeldib hiirtele hullupööra. Edasi viib tee juba peo lattu. Hiirekindlat hoonet on äärmiselt keerukas ehitada.“
Haavandi tõdeb, et kuni lume tulekuni on neil hiireküttidena tipphooaeg. Lisaks kahjuritõrje plaanis kokku lepitud korralistele külastustele kutsuvad poed neid välja ka siis, kui keegi kutsumata karvast külalist kohtab. „Varjulistes paikades, seinte ääres asuvad meie söödad ja püünised. Neid võib olla poe kohta 5 või ka 15. Pidevalt neid kontrollitakse, lisatakse sööta. Hiir muidugi ei viska kohe susse püsti, vaid mürgi toimeaeg on aga 4-5 päeva. Vastasel korral sööks vaid üks, pioneerina ette saadetud hiireke ning teised ei puutuks enam seda söödakohta.“
Kodukasutuses soovitab Haavandi eelistada vahaplokkidena müüdavaid mürke. Hiir mitte ainult ei vaja toitu, vaid ka pidevalt kasvavate hammaste kulutamist, mistõttu närib meelsasti just sellist sööta. Küll tuleb see traadi, kruvi või naelaga korralikult fikseerida. Muidu veavad hiired sööda oma varudesse ega tarbi enne kui tõsine nälg käes.
Poekasse pole oodata
Kuna hiirel tekib verd vedeldava mürgi puhul janu, üritavad nad enamasti hoonetest uuesti välja tagasi pääseda, et vett leida. Seetõttu surnud hiiri ei pruugigi väga palju pärast mürgitamist leida.
Hiirtest kordades raskem olla aga rotte tõrjuda. „Nad on äärmiselt taibukad ning meeletult umbusklikud. Vaid väga noor ja rumal rott läheb mürgist toitu proovima,“ pajatas Haavandi. „Õnneks on närilised tõsised alkohoolikud – määri aga sööt Vana Tallinnaga kokku ja pidu algab. Ja lõpeb mõne päeva pärast jäädavalt. Inimene looduse vastu lõplikult ei saa aga kunagi.“
Kui poekasside teket peab hiiretõrje proff ebareaalseks, siis ühes hiljuti külastatud IT-firmas lubasid moodsad ja ökoloogilise mõtlemisega ettevõtjad tõsimeeli maailma vanima hiirepüügi vahendi soetada ehk kontorisse kassi võtta.
