Tallink viis oma esimese kriisilaenu makse Soome
Tallinki kolmanda kvartali aruandest selgub, et laevafirma on teinud ajavahemikus juuli-september KredExile taotluse juunis kokku lepitud kriisilaenu esimeseks väljamakseks suurusega 40 miljonit eurot ja selle raha ka kätte saanud. Riikliku kriisilaenu kogusumma on 100 miljonit eurot.
Ühtlasi selgub laevafirma kolmanda kvartali aruandest, et ettevõtte kolmanda kvartali investeeringud ulatusid 53,8 miljoni euroni. Neist lõviosa ehk 49,4 miljonit eurot on suunatud Tallinki teise LNG laeva MyStar ehitusse, mis toimub Rauma laevatehases Soomes. Mäletatavasti tegi Tallink 18. septembril ka otseülekande sellest, kuidas laev Soomes kiilu sai.
Tallink ise on juba varasemalt öelnud, et osa riigilt saadud laenust on mõeldud ka uue LNG laeva osamaksete tegemiseks, mistõttu võib öelda, et suur osa riigilt saadud esimesest laenumaksest läkski soomlastele laevaehituseks.
Seda kinnitas ka laevafirma kommunikatsioonijuht Katri Link. „Rahavooliselt tasuti varana arvele võetud MyStari viimasest maksest kvartali jooksul 37 miljonit eurot ning lühiajalise kohustusena on kvartali lõpu seisuga vaja veel tasuda 12,4 miljonit eurot,” selgitas ta.
Said laenu kätte sügise hakul
Riigilt saadud laenu temaatikat käsitles täna toimunud riigi keskastmejuhtidele suunatud juhtimiskonverentsil "Jah, aga..." ka Tallinki juhatuse liige Kadri Land, kes rõhutas, et tegu on laenuga, mis aitab sügaval kriisis ettevõttel nina vee peal hoida, mitte lihtsalt mugavuste katteks valitsuselt lihtsalt niisama saadud rahaga.
„Avalikus ruumis kõlas see ju mitte laenuna, vaid nii, et rikas Tallink sai 100 miljonit raha, sularaha, mille võiks ära süüa. Ei ole veel saanud otsast hammustada seda,” märkis Land, kes kirjeldas, kuidas selle raha saamiseks pidi ettevõte ka palju vaeva nägema, täitma erinevaid pabereid ning vastama mitmetele tingimustele, et üldse seda laenu saada.
„Enne sügist ei saanud me kätte mitte sentigi sellest laenust ja praegu oleme sellest kätte saanud alla poole,” märkis Land. „See on ka selge, et see laen ei saa olla selleks, et me lihtsalt sööme selle ära. Nagu väike armas laps, kes on ema-isa käest saanud taskuraha. See on sügavas kriisis ellujäämiseks, nina vee peal hoidmiseks vajalik laen, mitte mugavuste katmiseks,” lisas Land.
Tallinki kolmanda kvartali majandusaruande järgi suurenes laevanduskontserni netovõlg kolmandas kvartalis 46,7 miljoni euro võrra küündides kokku 640,5 miljoni euroni. Septembri lõpu seisuga oli ettevõtte netovõla ja EBIDTA (ettevõtte kasum enne intresside, maksude, kulumi ja amortisatsiooni maha arvestmist – S. L.) suhe 15,9 ning likviidseid vahendeid 115 miljonit eurot.
Mullu samal ajal oli vastav summa 108,1 miljonit eurot. Need 115 miljonit koosnesid 30,7 miljoni euro ulatuses rahast ja raha ekvivalentidest ning kasutamata arvelduskrediidist 84,3 miljonit euro ulatuses.
Küsimuse peale, kas Tallinkil on parasjagu käimas ka muid läbirääkimisi lisavahendite kaasamiseks, ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht, et ettevõte kompab neid võimalusi pidevalt. „Nagu ka kevadel, suhtleme pidevalt ja jooksvalt erinevate finantsinstitutsioonidega ning erinevate lahenduste ja võimaluste otsimine toimub järjepidevalt,” sõnas Katri Link.
Võib laenu välja võtta 10-40-miljoniliste maksetena
Juuni alguses riikliku sihtasutusega KredEx sõlmitud käibekapitali laenuleppe kohaselt on Tallinkil lubatud talle määratud 100-miljonilist laenu kasutusele võtta 10-40 miljoni suuruste osade kaupa. Kolmeaastase tähtajaga laenu intressimäär on 12 kuu Euribor + 2%. Laenu tagatiseks on hüpoteegid viiele ettevõttele kuuluvale laevale olemasolevate kreeditoride taga olevale järjekohtadel.
2017. aasta algusest Tallinna-Helsingi liinil sõitma hakanud Megastari sõsarlaeva MyStari ehitus algas Rauma laevatehases sel kevadel, 6. aprillil ning laeva valmimine on planeeritud 2022. aasta jaanuarikuusse. Peale laeva üleandmist Tallinkile asub MyStar teenindama Tallinki Tallinna-Helsingi liini. Laeva hinnanguline maksumus on 250 miljonit eurot.
