Valgevene salasigaretid pole probleemiks ainult Leedus, ka eestlased võivad enese teadmata sealset režiimi toita
Ärileht kajastas nädalavahetusel Leedu Delfi lugu, kuidas leedukad kingivad salasigarette tarbides enese teadmata Valgevene režiimile kümneid miljoneid eurosid. Tuleb välja, et ka kaalukas osa Eestis tarbitavatest salasigarettidest pärineb samuti Valgevenest.
Leedu Delfi kirjeldas oma artiklis, kuidas sigarettide tootmine ja levitamine koondus kaks aastat tagasi Valgevene presidendi Aleksander Lukašenka sõbra, oligarh Aleksei Oleksini kätte ning pärast seda hakkaski sigarettide salakaubavedu hüppeliselt kasvama.
Leedus on sel aastal tollis tabatud kaks korda enam salasigarette kui varem ning silma torkavad uued viisid transportimisel. Iga neljas Leedus müüdav sigaret on salakaubaveo tulemus, mis on suurim näitaja alates 2014. aastast. Selle aasta esimese üheksa kuuga on ametnikud pidanud Leedus kinni 13,1 miljonit pakki salasigarette, see teeb viis suitsupakki ühe elaniku kohta, sealhulgas imikud. Arestitud sigarettide maksumus on üle 46,4 miljoni euro.
Leedu riigiasutuste väitel on salakaubavedu korraldatud suures ulatuses ja kaupa transporditakse rongide ja autodega. Ressursse pannakse selle kõige alla palju ning Valgevene ise ei ole probleemi lahendamisest huvitatud. Riigis ei ole salakaubavedu isegi seadusega keelatud. Ametlikult aga ei tooda Valgevenest Leetu ühtegi suitsupakki.
Üsna sarnane seis on ka Eestiga, kuhu Venemaa järel jõuab just Valgevenest enim salasigarette. Nielseni 2018. aasta teise kvartali andmetel pärines 12,3% Eestis tarvitatud sigarettidest välisriikidest, täpsemalt 3,7% Venemaalt ja 3,3% Valgevenest. Selleaastane KPMG uuring näitas, et Eesti salasigaretituru mahust moodustasid 29% Venemaalt ja 17,6% Valgevenest pärit sigaretid.
Kui Leedu Delfi kirjeldas oma loos, kuidas neil on järsku salasigarettide äri viimasel ajal vohama hakanud, siis ka Eestis tabati selle aasta esimeses pooles oluliselt rohkem salasigarette kui mullu. Kui 2019. aastal konfiskeeriti esimese kuue kuuga 16,3 miljonit salasigaretti, siis sel aastal on esimeses pooles tabatud 23,5 miljonit salasigaretti. Kui need sigaretid oleksid Eesti turule jõudnud, siis oleks riigil aktsiisina jäänud saamata vastavalt ligi kaks ja 3,3 miljonit eurot.
„Ent oluline on rõhuda, et enamasti ei ole suured salasigaretikogused mõeldud Eesti turule, vaid neid üritatakse transportida edasi teistesse riikidesse (enamasti Skandinaaviasse), mistõttu on maksu- ja tolliametil oluline roll salakauba leviku tõkestamisel teistesse liikmesriikidesse,” rõhutas maksu- ja tolliameti uurimisosakonna talitusejuhataja Siim Rudissaar.
Ka on tema sõnul keeruline hinnata Valgevenest pärit salasigarettide maksukahju. „Oluline on märkida, et Valgevene maksumärkidega salasigaretid ei pruugi olla pärit Valgevenest, vaid tegemist võib olla ka võltsitud sigarettidega. Näiteks 2020. aastal avastatud salasigarettidest on olnud enamus võltsitud ja pärit Euroopa Liidus tegutsevatest illegaalsetest tehastest,” põhjendas ta.
Kuigi sel poolaastal on tabatud mullusest suurem kogus salasigarette kinnitab Rudissaar, et maksu- ja tolliameti järjepideva töö tulemusel on siiski salasigareti turu osakaal hakanud Eestis langema. Maksu- ja tolliameti prognoosi kohaselt oli 2019. aastal Eestis kogu salasigaretituru osakaal 7,9% ehk hinnanguliselt 143,7 miljonit salasigaretti ning sellest tulenev aktsiisikahju 17,9 miljonit eurot. Samas kümme aastat tagasi ehk 2009. aastal oli salaturu osakaal mitu korda suurem ehk hinnanguliselt 24%.
