Eesti valitsemissektori võlg on 20 aasta kõrgeimal tasemel

Koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuste tulemusena halvenes majanduslik olukord nii Eestis kui ka kõigis teistes Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriikides ja rakendatud meetmed tingisid valitsemissektori võla kasvu, kirjutab juhtivanalüütik Pauline Kommer Statistikaameti blogis.

Valitsemissektori võlg ehk Maastrichti võlg on valitsemissektorisse kuuluvate üksuste sularaha ja hoiuste, võlaväärtpaberite ning laenude kohustused. Seda mõõdetakse osatähtsusena sisemajanduse koguproduktis (SKP-s). Lihtsustatult öeldes näitab valitsemissektori võlg seda, kui palju on riik laenu võtnud ja kui suures ulatuses hoiustab ta teiste üksuste raha.

Võla nimetus tuleneb Maastrichti kriteeriumitest, kus on euroalaga liitumiseks muuhulgas sätestatud ka kandidaatriigi valitsemissektori võla piir (võlg ei tohi ületada 60% SKP-st). Võlga arvestatakse intressikohustusteta.

Koroonaviiruse mõjud Eesti valitsemissektori võlale

Koroonaviiruse leviku tõttu kehtestati riigis eriolukord küll märtsis, aga enamikku viiruse leviku ohjeldamiseks suunatud meetmetest rakendati teises kvartalis. Valitsemissektori võlataset tõstsid siis peamiselt täiendavate võlakirjade, nii lühi- kui ka pikaajaliste, emiteerimine ning laenulepingu sõlmimine Põhjamaade investeerimispangaga.

Selle aastani oli Eesti valitsemissektori võlatase alla kolme miljardi euro ja selle osatähtsus SKP-s jäi 7,8%-9,9% vahele. Teise kvartali lõpuks ületas aga võlg viie miljardi euro piiri ja moodustas SKP-st 18,5%, olles alates 2000. aastast kõrgeimal tasemel. Varasemalt koosnes Eesti valitsemissektori võlg 81%-89% ulatuses laenudest. See oli teiste liikmesriikidega võrreldes pigem erandlik, kuna enamasti koosneb EL-i riikide võlg peamiselt võlakirjadest. Teises kvartalis toimus aga ka Eestis muutus, kuna laenude ja väärtpaberite osakaal jagunes koguvõlast peaaegu võrdselt, vastavalt 56% ning 44%.

Eesti võlakoormus EL-i riikide võrdluses

Eesti on läbi aegade olnud madalaima valitsemissektori võlakoormusega riik EL-is. Teises kvartalis kasvas võlg küll viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele, aga meie võlakoormus on võrreldes teiste liikmesriikidega siiski jätkuvalt madalaim.

Valitsemissektori võla osatähtsus SKP-s kasvas esialgsete andmete järgi teises kvartalis kõikides EL-i liikmesriikides. Osatähtsuse muutus SKP-s võib olla tingitud nii võlakoormuse nominaalsest suurenemisest kui ka SKP vähenemisest. Enim kasvas võla osatähtsus SKP-s 17,1% võrra Küprosel ja kõige vähem 1,2% võrra Bulgaarias. Eestis kasvas võla osatähtsus SKP-s võrreldes esimese kvartaliga 9,6% võrra, EL-is keskmiselt 8,4% võrra ja euroalas 8,8% võrra. Seega kasvas Eesti valitsemissektori võla osatähtsus SKP-s kiiremini kui EL-is ja euroalas keskmiselt.