Tööampsud, koolitusprogrammid ja välistööjõud – kas need aitaks leevendada töökäte puudust toiduainesektoris?

Koroonakriis ja piirangud erinevates sektorites on viimase aasta jooksul tööotsijate arvu oluliselt suurendanud. Paljudes toiduainetööstustes aga töökäsi napib. Miks see nii on ja kuidas probleemi lahendada, lahkab Eesti Toiduainetööstuse Liit.

Toiduainesektor pakub kindlaid töökohti, kuna toitu vajatakse kriisist sõltumata. Arvestades kiiresti muutuvaid olusid, tööturu ebakindlust ning näiteks turismi ja meelelahutussektori kokku kuivamist, võiks arvata, et sooviavaldusi toidusektoris töötamiseks on rohkem kui töökohti. Mugavustoidu tootja Saarioinen Eesti juhi Aivo Varemi sõnul see nii ei ole ning nende ettevõttes on täna lihttöötajatest suur puudus.

„Täna ei hakka töötud mõtlemagi uue töö peale enne, kui sotsiaaltoetused lõppema hakkavad - neile on nii mugavam. Ei saa ka öelda, et meie sektoris oleks palk liiga väike. Meie tootmine asub Raplas, aga töötasu keskmist palgataset arvutame Tallinna ja Harjumaa järgi. Maksame 10% kõrgemat töötasu, kui palgauuringu järgi selles sektoris makstakse - järelikult pole küsimus tasu suuruses, vaid milleski muus," sõnas Varem.

Üheks põhjuseks, miks töötajaid on raske leida, võib olla toiduainetööstuse töö omapära ja sellest tulenev vähene paindlikkus - töötamine vahetustes, kellast kellani ning öötöö. Ka puhkepausid on tootmises konkreetselt ajaliselt määratletud ning töötaja peab nende järgimisel olema kohusetundlik - muidu jääks tootmine lihtsalt seisma.

„Meie puhul on suurimaks probleemiks öötöö - aasta-aastalt on muutunud see tööotsijate seas ebapopulaarsemaks. Maksame öötundide eest arvestatavat lisatasu, kuid alati pole see piisav, et uusi inimesi kohale meelitada - küll aga kompenseerib meil juba töötavate inimeste ebamugavust. Samuti on enamus meie töökohtadest sellised, kus kaugtööd ei ole kuidagi võimalik rakendada ja ka paindlikul tööajal on piirid ees," kommenteeris joogitootja A. Le Coqi personalispetsialist Lea Pilvet.

Tööjõupuuduse leevendamine vajab riigi poolset panust

Saarioineni juhi sõnul tuleks probleemi lahendamist alustada töötamist reguleerivate seaduste ülevaatamisest ja kaasajastamisest. „Kui paindlikku tööaega on meie sektoris keeruline pakkuda, siis paindlikke töösuhteid võimaldaksime meeleldi. Näiteks noored eelistavad täiskohaga töötamise asemel teha tööampse, kuid täna peab tööandja selleks iga kord uue töölepingu sõlmima. Osapooltel peaks olema lihtsam töö mahtu paindlikult valida - et tööandja saaks lisatööjõudu kaasata just siis, kui vaja, ning noored saaksid ise valida, millal ja mis mahus nad tööd teha soovivad. Tööampsude võimaldamine aitaks töökäte puudust leevendada, kuid seadustest tulenev liigne bürokraatia takistab selle töövormi kasutamist," kommenteeris Varem.

Endiselt on puudu ka valdkonnas vajalikest teadmistest ja oskustest. „Meie ettevõttes on üks valdkond, kus vähemalt viimased 15 aastat ei ole midagi muutunud - tõsine väljakutse on leida töötajaid tehnikaerialadega seotud ametikohtadele, meie ettevõttes siis seadistajaid, automaatikuid. Kuigi meil oli korraks lootus, et ehk õnnestub koroonakriisist veidi kasu lõigata ja uusi töötajaid värvata, siis kahjuks see ei täitunud," kommenteeris Pilvet A. Le Coqi töö spetsiifikat.

Ka Salvesti personalijuht Iiris Puusepp nõustus. „Ühe piirava asjaoluna töötajate värbamisel tooksime välja kutsehariduses toiduainetööstuse töötajate koolitamiseks suunatud õppeprogrammide vähesuse. Sellest tingituna tuleb ettevõtetel endal tegeleda töötajate väljaõppe ja koolitusega, mis on ajamahukas ning lisakoormuseks väljaõppe läbiviijatele. Meie omalt poolt oleme valmis siin diskussiooniks vajalike osapooltega nii õppekavade väljatöötamise kui ka praktikabaasi pakkumise osas," ütles Puusepp.

Kui aga eelnevast ei piisa, siis vähemalt lihttöö puhul oleks suureks abiks ka välistööjõu kaasamine. „Käsitöö mahtu on meie sektoris palju ja seda pole võimalik lõpmatuseni automatiseerida - meil on vaja inimesi, kes sooviksid seda tööd teha. Eestlane täna lihttööst toiduainesektoris ei huvitu, kuid välistööjõud on selleks väga motiveeritud. Toidutööstustele on oluline, et riik välistööjõu kaasamist soodustaks, mitte ei töötaks sellele vastu," sõnas Varem.