See tähendab siis esmatähtsaid teenuseid nagu haridust, raviteenuseid, politseid ja päästeteenuseid.

„Ühetaolist kättesaadavust ei ole ammu enam võimalik tagada ja selle põhjus ei ole mitte ainuüksi raha, vaid selgelt ka inimeste puudus," lausus Holm.

"Murrangulised muutused esmateenuste osutamises on möödapääsmatud. Seega tuleb meil reaalsusega kohaneda, mitte tegeleda enesepettusega," sõnas Holm.

Täitmata ametikohtade arv võtmetähtsusega erialadel Holmi sõnul kasvab ja inimesi, kes võiksid neid töökohti täita, ei paista ka kuskilt tulevat. „Sellest reaalsusest hoolimata deklareeritakse lugematutes heakskiidetud või menetletavates strateegiadokumentides järjekindlalt ja lennukalt, et avalikke teenuseid osutatakse ka edaspidi ühetaolise kvaliteediga ja need on kättesaadavad sõltumata elukohast. Selline reaalsuskauge ettekujutus ei too paraku vajalikke ümberkorraldusi ja uudseid lahendusi lähemale.

Ehk siis Holmi kinnitusel ei ole mõtet end petta illusiooniga, et Kagu-Eesti maapiirkonnas võiks saad sama head arstiabi ja kooliharidust kui Tallinnas. Sest nende teenuste praeguse dpakkujad vananevad, nad on varsti pensionil, kuid nende töö jätkajaid ei paista.

„Väljaspool Tallinna ja Tartut oma tööd tegevad perearstid, õpetajad, politseinikud ja päästjad tuleks ohustatud liikide esindajana kanda punasesse raamatusse. Aga probleem ei ole vanemaealiste suures hulgas. Minu sügav lugupidamine neile, kes on leidnud ja leiavad ka edaspidi endas tahet ja jõudu edasi töötada. Küsimus on noorte spetsialistide väheses osakaalus ja ebapiisavas järelkasvus," tõdes Holm.

Ta märkis, et politseiametnikke on veel enam-vähem vajalikul hulgal, kuid päästjaid napib paiguti juba praegu. „Viie või kümne aasta pärast on aga nende mõlema puudus terav, sest esiteks ootab ees politseiametnike ja päästjate pensionilemineku tõusulaine ja teiseks tuleb juurde liiga vähe neid, kes tahaks seda tööd teha nendes kohtades, kus ametikohad on täitmata," lausus riigikontrolör.