Kolmandas kvartalis oli Eesti tööturul 25 000 hõivatut vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem said kannatada teenindusvaldkonnas tegutsevad noored vanuses 15-24 aastat. Töötuse määr kahekordistus aastaga umbes 8 protsendini. Töötukassa andmetel olid 37% registreeritud töötutest eelnevalt kas lihttöölised või teenindajad. 40% töötutest on lõpetanud kas keskkooli või põhikooli ehk neil puudub erialane haridus. Kohalike omavalitsuste järgi oli tööpuudus kõige suurem Ida-Virumaal - Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel - aga ka Valgas. Kõike väiksem on tööpuudus Eesti saartel, Jõgeval, Otepääl ja Viljandis.

Koroonaviiruse teine laine tuleb pikem ja pimedam, aga majanduslikult vähem valus. Koroonaviiruse teine laine räsib nii Eestit kui teisi Euroopa riike. Viiruse leviku takistamiseks on kehtestatud rida piiranguid, mis on siiski kevadega võrreldes paremini sihitud ja majandust vähem koormavad. Usume, et see nii ka jääb - suurem osa majandusest jääb töösse. Esimesed positiivsed vaktsiini uudised süstivad inimestesse usku, et pika ja pimeda tunneli lõpus on siiski valgus. Samas on viimased nädalad näidanud, et turismi ja meelelahutuse jaoks tuleb see talv väga raske.

Talvel peaks tööpuudus veelgi suurenema

Tööpuudus peaks talveperioodil mõõdukalt suurenema, seda just valdkondades, mida koroonaviirus on kõige rängemalt tabanud. Töötuid võib lisanduda aga ka teistest sektoritest, näiteks ehitusest, kus on tellimusi varasemast vähem. Kindlust lisab see, et küsitluste järgi on nii tööstuses kui teeninduses nõudlus tööjõu järele praegu tavapärasel tasemel. Ka pankade laenuportfellide kvaliteet püsib hea ja maksepuhkuste osakaal väheneb. Kui septembri lõpus oli kõikidest Eesti pankade poolt väljastatud laenudest 9,8% maksepuhkusel, siis oktoobris oli see number 7,5%.

Järgmise aasta teisel poolel peaks majanduse seis paranema. See suurendab nõudlust tööjõu järele ja tööpuudus hakkab taas alanema. 2021. aasta sügisel kergitab majandusaktiivsust täiendavalt teise pensionisambasse kogunenud säästude kulutamine.

Palgakasv aeglustub

Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine brutopalk koos palgatoetusega sel aastal vaid 3%. Järgmisel aastal majanduskasvu hoogustudes kiireneb palgakasv 3,5 protsendini.