Viiruse uus levik halvendab tööstuse ja jaekaubanduse väljavaadet
Meie hinnangul pidurdavad viiruse levik ja piirangud majandusaktiivsuse ja nõudluse taastumist ning muudavad nende näitajate, lähiaja väljavaate, eriti töötleva tööstuse jaoks, viletsamaks, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Töötleva tööstuse tootmismahu vähenemine jätkus septembris
Kui jätta välja erakorraline kasv veebruaris, on töötleva tööstuse tootmismahud olnud languses järjest juba alates möödunud aasta oktoobrist. Käesoleva aasta septembris vähenes see aastases võrdluses 2 protsenti ehk siis pärast aprillis ja mais toimunud tugevat kukkumist pole see veel kasvuni jõudnud. Tootmismahtude langus on laiapõhjaline, kuna need vähenesid enam kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades.
Esialgse arvestuse järgi vähendas töötleva tööstuse tootmismahu langust kõige enam õlitoodete, ehitusmaterjalide ning masinate ja seadmete tootmismahu vähenemine. Samal ajal andsid aga tugeva kasvupanuse puittoodete ja elektroonika tootmismahu suurenemine. Koos töötleva tööstuse tootmismahtude jätkuva langusega on ka selle tööstusharu nõudlus tööjõu järele väiksem - hõivatuid on seal üle 4 protsendi vähem, kui aasta tagasi samal ajal.
Ekspordikäibe langus on taandunud
Positiivne on aga see, et töötleva tööstuse, mis on suurim kaupu eksportiv majandusharu, ekspordikäive suurenes septembris lausa 6 protsenti aastases võrdluses. Ekspordikäibe kasv tuli vaatamata ekspordihindade tugevale langusele, kusjuures see kasv oli laiapõhjaline. Esialgse arvestuse järgi kolmandas kvartalis kaupade ekspordikäive suurenes. Küll aga näitab veel nõrka tulemust töötleva tööstuse toodangu müük koduturule, mis vähenes septembris 4 protsenti. Kui ekspordikäibe langus on teise kvartali põhjast kiiresti taandunud, siis koduturule müük on veel nõrgem. Samas tuleks arvestada, et töötleva tööstuse ettevõtete toodangus ekspordi osakaal (69 protsenti) on oluliselt suurem koduturule müüdavast toodangust.
Viiruse levik ja piirangud halvendavad majanduse väljavaadet
Eesti tööstusettevõtete tootmismahu, ekspordi ning eksporditellimuste kasvu ootused oktoobris paranesid ning jõudsid juba võrdlemisi lähedale koroonakriisieelse tasemeni. Samas tuleks arvestada, et pikemaajalises vaates on nende tasemed ikka veel, pärast möödunud aasta alguses alanud kiiremat nõrgenemist, madalal tasemel. Euroala, kuhu läheb ligi pool (47 protsenti) Eesti kaupade ekspordist, töötleva tööstuse ostujuhtide indeksi (mis on võrdlemisi hea majandusaktiivsuse indikaator) paranemine oktoobris jätkus ning alates juulist näitab see selle majandusharu kasvu. Samas on koroonaviiruse uue leviku ja koos sellega suuremate piirangute tõttu taas halvenenud teenuste sektori ostujuhtide indeks ning kogumajanduse väljavaade.
Jaekaubanduse müügimahu kasv püsib
Kui töötleva tööstuse tootmismaht ei ole veel kasvuni jõudnud, siis inflatsiooniga kohandatud jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvab juba alates maist. Septembris suurenes see lausa 6 protsenti, kolmandas kvartalis oli kasv keskmiselt 4 ja käesoleva aasta esimese üheksa kuuga 2 protsenti. Tarbimise kasvule jaekaubanduses on aidanud kaasa see, et tööpuudus ei ole kõrgele tõusnud (registreeritud töötusemäär on 7,8 protsenti), töötasu hüvitis hoidis ära keskmise palga languse ning inimestel on vähem võimalusi kulutada raha mujal. Kui jaekaubandusettevõtete kindlustunne on kevadisest langusest kiiresti taastunud, siis inimeste (tarbijate) kindlustunde paranemine on väga vaevaline. Ühest küljest on paranenud inimeste kindlustunne teha suuremaid oste, samas on halvenenud väljavaade oma finantsseisu kohta eesoleval aastal.
