Auto ostmine või rentimine – kumb on kasulikum?

Eestlane on autorahvas, selles pole kahtlust. Maanteeametis on arvel üle 800 000 sõiduki. See teeb ühe elaniku kohta 0,6 sõidukit ja näitab, et keskmises Eesti peres on vähemalt üks auto. Kas auto omamine tasub aga alati ära või oleks väiksema läbisõidu puhul mõttekam kaaluda alternatiivseid lahendusi? Ostmise ja rentimise erinevad võimalused toob välja Coop Panga autokaubamaja eestvedaja Martin Ilves.

Hoolimata kasutamise sagedusest ja intensiivsusest, toob sõiduki omamine kaasa mitmed püsikulud: liisingu kuumakse, kindlustus, hooldus, tarvikud ja remondikulu. Auto omamise kogukulu võib ulatuda aastas tuhandete eurodeni.

Kas pelgalt autoomamise rõõm on seda väärt? Kui elatakse linnas ja aastane läbisõit jääb alla 10 000 kilomeetri, on mõistlik kulubaas läbi arvutada ja küsida endalt, kas sageli maja ees seisva auto omamine on mõttekas või tasuks väheste sõitude puhul kaaluda muid alternatiive.

Takso, Bolt või CityBee

Juba Aristoteles ütles, et rikkus seisneb kasutamises, mitte õiguses omada. Eesti turul on mitmeid kvaliteetseid taksofirmasid ja alternatiivseid teenusepakkujaid nagu Bolt, kes pakuvad lisaks sõiduteenusele ka lühemateks sõitudeks mõeldud elektritõukerattaid.

Sõiduteenuse kasutamise teeb mugavaks see, et sõitjal pole autojuhtimise vastutust ega ka muret parkimiskoha leidmise pärast. Kui sõidud lühikesed ja töö tõttu on vajadus parkida Tallinna kesklinnas, siis on Boltiga sõita ka soodsam kui isikliku auto omamine ja parkimiskulude tasumine.

Mugavust saab aga mõõta mitmeti. Takso- või sõidujagamisteenuse puhul tuleb alati arvestada ooteajaga. Autode kvaliteet pole sageli sama mis oma auto puhul ning viiruste perioodil on oma sõidukis lihtsam distantsi hoida.

Auto annab võimaluse olla sõltumatu. Kui endal autot pole, aga ise rooli keerata tahaks ja igapäevaselt tuleb teha mitu olulist sõitu, siis pakub lahendust Citybee, kust saab lisaks sõiduautodele rentida ka näiteks kaubikuid suuremate asjade transportimiseks.

Emotsionaalne väärtus

Autot võetakse sageli ka kui armastatud pereliiget, mis pakub nii silmailu kui ka sõidurõõmu. Sõiduk pole mitte ainult praktiline vahend saamaks punktist A punkti B – inimesed võivad tunda oma autoga ka emotsionaalset sidet.

Viimasel juhul on auto midagi enamat kui lihtsat tarbeese, sõiduk. Tarbetu on hinnata, kelle suhtumine autosse on õige või parem. Inimeste võimalused ja soovid on erinevad ja igaühel on õigus otsustada, kuidas ta teemale läheneb.

Autolaen või liising

Kui otsus auto soetamiseks tehtud, tuleb valida, kas auto ostetakse kohe välja või võetakse liisingusse. Liisingusse saab võtta autosid, mille hind algab 5000 eurost. Keskmine liisinguga finantseeritav summa jääb vahemikku 15-20 000 eurot. Näiteks Coop Pank pakub ka 8-protsendilise intressimääraga väikeliisingut kuni 10 000-euroste sõidukite soetamiseks.

Auto- või väikelaenu võetakse auto ostmiseks tavaliselt siis, kui on soov soetada vanem ja madalama hinnaga auto – laenuga ostetud sõidukite hind jääb üldjuhul alla 10 000 euro. Laenu intressimäär on kõrgem kui liisingul, kuid laenu puhul saab vältida kaskokindlustuse kulu, kui auto omanik ei pea sellist kindlustuskaitset vajalikuks. Kui registripandi nõue puudub, saab laenuga ostetud auto omanik oma sõiduki soovi korral maha müüa.

2019. aastal oli portaali Auto24 andmetel ühe auto keskmine müügihind 9203 eurot ja müügikuulutusi üle 120 000 – see näitab laenuturu suurust.

Kas odavam on osta või liisida?

Liisinguintressid on madalamad ja võrdse finantseerimissumma puhul on liisingu kuumakse laenukuumaksest väiksem. Liising pakub kasutajale paindlikkust ning ka kindlustunnet, sest liisingusse võetakse üldjuhul uuemad autod, mis ei vaja nii sageli remonti.

10 000-eurose autolaenu ja 18 500-eurose liisingu kuumaksed on võrdsed. See tähendab, et uue sõiduki liisimise kuupõhine tervikkulu võib olla võrdne kasutatud sõiduki soetamiseks võetud laenukuluga. Siinkohal võivad paljud jõuda järeldusele – milleks võtta endale kasutatud autoga kaasnevaid riske, kui sama raha eest saab liisida kaks korda kallima uuema sõiduki.

Populaarsust kogub autorent

Kui eelistad finantskohustust mitte võtta ning soovid vajadusel sõiduki minimaalsete kuludega tagastada, siis on heaks lahenduseks autorent. Rentimise kuupõhine kulu on küll kõrgem kui liisingmakse, kuid see sisaldab juba ka kindlustust ja hooldust. Seega sobib autorent hästi neile, kes soovivad autot lühema perioodi vältel kui liisinguperiood võimaldab. Autorent on juba aastaid tuttav Eesti ettevõtetele, kuid leiab üha enam ka eraisikute poolehoidu ja ilmselt on vaid aja küsimus, millal see igapäevaseks mugavustooteks muutub.

Kas linnade autostumine kasvab või kahaneb sõltub sellest, millises suunas ühiskond tervikuna liigub ning milliseks kujuneb linnatransport ja üle-eestiline teedetaristu. Rolli mängib ka jagamismajanduse areng ning alternatiivsed kütused koos tehnoloogia arenguga. Tõenäoliselt jääb aga ka tulevikus igasse Eesti perre vähemalt üks auto, sest praktilise väärtuse kõrval võimaldab auto omamine ka vabadust, mugavust ja positiivseid emotsioone.