Ungari ja Poola vetostasid Euroopa Liidu 750 miljardi euro suuruse koroonapandeemia taastepaketi
Ungari ja Poola otsustasid täna õhtul Euroopa Liidu eelarve aastateks 2021-2027 ja koroonaviirusejärgse taastepaketi vetostada. Mõlemad väljendasid vastuseisu ettepanekule muuta rahastamine sõltuvaks liikmesriikide õigusriigile truuks jäämisest.
Euroopa Liidu liikmesriikide alalised esindajad kogunesid täna hommikul Brüsselisse eelarvet arutama. Eesistujamaa Saksamaa palus valitsustel väljendada oma seisukohta pakutud finantseerimise tingimuslikuks muutmise kohta, vahendab Reuters.
Euroopa Liidu eelarve- ja haldusvolinik Johannes Hahn väljendas täna õhtul vetostamise üle pettumust. Ta kutsus liikmesriike üles "võtma poliitilist vastutust" ja "astuma vajalikke samme kogu paketi lõplikuks vormistamiseks". "Me ei räägi siinjuhul ideoloogiatest, vaid abist meie kodanikele, kes on kõige raskemas kriisis pärast teist maailmasõda," märkis Hahn.
Ungari peaminister Viktor Orbán saatis juba varem Euroopa Liidu institutsioonidele kirja, milles ähvardas eelarve vetostada. Samasuguse kirja saatis eelmisel nädalal ka Poola peaminister Mateusz Morawiecki.
Ungari valitsuse esindaja Zoltán Kovács ütles, et Ungari läks kohtumisele selge mandaadiga parlamendilt, mis otsustas juulis, et selliseid tingimusi läbirääkimistel vastu ei võeta.
Küsimusele, kas see tähendab, et Ungari vetostab 1,1 triljoni eurose eelarve ja 750 miljardi eurose taastepaketi, kui õigusriigi tingimust ära ei muudeta, vastas Kovács täna: „Teie järeldus on õige.”
Poola justiitsminister ja väiksema koalitsioonipartneri Ühendatud Poola erakonna juht Zbigniew Ziobro ütles, et see on „otsustav hetk selle osas, mis Euroopas juhtub... kui Poola saab panna veto”.
Ziobro ütles, et see samm oleks kasulik, et „blokeerida see poliitiline projekt, mis on mõeldud Poola suveräänsuse piiramiseks... Ma olen veendunud, et sarnaselt peaminister Orbánile kasutab peaminister Morawiecki seda õigust”.
Euroopa Liit otsustas suvel, et seob igasugused tulevased rahaeraldused Euroopa Liidu aluslepingus paika pandud demokraatlike standardite austamisega. See hõlmab näiteks kohtute, meedia ja hariduse vabadust, mis on Orbáni ja tema Poola liitlase Jarosław Kaczyński poolt löögi alla sattunud.
