Aasta senine rekord oli juuni lõpus, mil töötuna oli arvel 50 700 inimest. Eelmise finantskriisi töötuse haripunkt oli 2010. aasta märtsis, kui tööta oli 93 742 inimest ning töötuse määr ulatus 14,6%-ni.

Töötukassa nõunik Lauri Kool möönab, et praeguse statistilise rekordi juures on oluline arvestada ka tausta. Kui tavaliselt suvel töötus väheneb, siis tänavu oli vähenemine varasemate aastatega võrreldes pea olematu. Ja need töökohad, mis suvel tavaliselt tekivad, jäid seekord tulemata.

Ja sügiseti kasvab töötus nagu ka varasematel aastatel. Kooli sõnul jääb praegune kasvutempo üsna samale tasemele kui varasematel aastatel. „Kuna alustasime kasvu sügisel suurema arvu töötutega kui varasematel aastatel, siis tundubki arv justkui väga hirmus," möönis Kool, lisades, et töö kaotanud inimesele ongi olukord väga hirmus. „Aga kindlasti ei olnud sellist hüpet nagu kevadel märtsi keskelt maikuuni, mil töötute arv kasvas 36 000 inimesest 50 000-ni," lausus Kool.

Kõige kõrgem on töötuse määr Ida-Virumaal, ulatudes 12,8%ni. Ning tööta on seal 7795 inimest.

Kõige rohkem töötuid, 23 803, on Harjumaal, kus töötuse määr 7,5%.

Eri analüütikud prognoosivad, et töötute arv kasvab talveperioodil veelgi.

Kooli sõnul on oluline see, mis juhtub kevadel, märtsi keskel, kui töötus on tavaliselt hakanud vähenema.