Valitsus kinnitas roheelektri vähempakkumised. Neli korda ülepakutud roheelekter odavneb
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul pakutakse iga järgneva konkursiga tarbijatele soodsamat hinda. „Kaks konkursi on edukalt lõppenud ja uuel aastal läheme edasi suuremate mahtudega, et kasvatada loodussõbralikuma elektri tootmist veelgi," ütles ta. „Võrreldes varem kehtinud toetusega tootjatele on uutel konkursitel tarbijate poolt makstav taastuvenergia tasu kuni kolm korda madalam," lisas ta.
Vähempakkumisel osales 27 päikesest taastuvenergia tootmisseadet ning pakutud energiahulk ületas soovitavat mahtu neljakordselt. Võitjaks osutus kuus ettevõtet seitsme tootmisüksusega. Osaleda sai elektrilise võimsusega vahemikus 50 kilovatti kuni üks megavatt.
Võitjaks kujunenud pakkumiste vahemikud olid 54,7-57,38 eurot megavatt-tunni eest, mis koosneb keskmisest börsihinnast (näiteks 2019. aasta keskmine börsihind oli 45,86 eurot megavatt-tunni eest) ja sellele lisanduvast toetuse summast. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale 12 aastat.
Tänavu mais alanud taastuvenergia vähempakkumise eesmärgiks on tõsta Eestis taastuvelektri osakaalu ning ühtlasi tagada läbi avatud konkursi võimalikult madal taastuvenergia tasu inimeste ja ettevõtete elektriarvetel. Järgmise väiksema, kuni viis gigavatt-tunni suuruse vähempakkumise, kuulutab riik välja eelduslikult selle aasta lõpus. Edasi järgneb 450 gigavatt-tunni mahus hange tuleval aastal.
Vähempakkumise korraldajaks oli majandus-ja kommunikatsiooniministeerium ning läbiviijaks Elering, kes reastas pakkumised vastavalt hinnale. Eesti toodeti selle aasta esimese üheksa kuuga ligikaudu 1574 gigavatt-tundi roheelektrit, mis on ligikaudu veerand riigi tarbimisest.
