ERIAL: meil on kõik seaduslik ja läbipaistev. Kahtlustused tunduvad alusetud

Olles tutvunud ERIAL HLÜ liikmele ja HLÜga seotud isikutele esitatud kahtlustustega, tunduvad need hetkel alusetud, märkis ERIALi juhatuse liige Oleg Laidinen.

Tema sõnul jätkab stabiilses majandusseisus ERIAL praegu kindlasti igapäevast tegevust.

Läinud nädalal teatas keskkriminaalpolitsei, et uurib hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlust.

„Vestlesin sel nädalal korduvalt ja pikalt kõigi ERIALis kahtlustuse saanud isikutega, samuti olen olnud pidevas kontaktis uurijaga," teatas ERIALi juhatuse liige Oleg Laidinen. „Osad algselt meediasse tilkunud kahtlustused, näiteks jutud aktsiakapitali kunstlikust suurendamisest on alusetud. Nagu mulle praegu tundub, on ka ülejäänud kahtlustused isikute suhtes põhjendamatud."

Kahtlustused puudutavad tütarettevõtte tehinguid

Laidineni sõnul ei ole politseil ega prokuratuuril ERIALi kui ettevõtte vastu mitte ühtegi etteheidet, kuid peamised kahtlustused puudutavad Eriali asutajat, ERIAL HLÜ tütarettevõtte ERIAL Kinnisvara tegevus oli läbipaistev ning vastas osanike huvidele.

Laidineni sõnul on ERIALi 100% tütarfirma Erial Kinnisvara kaudu arendatavate projektide tulusus kuni 40%. Kinnisvarad on ostetud turuhinnaga ning kohustused tagatud hüpoteekidega. "Tunneme ennast kindlalt ja oleme seisukohal, et seadused on igati meie poolel," märkis ta.

2,5 aastaga suuruselt kolmandaks hoiu-laenuühistuks

Oleg Laidineni sõnul on ERIAL vaid 2,5aastase tegevusega astunud valusalt kannapeale mitmele konkurendile, mistõttu on olnud märgata erinevaid laimukampaaniaid ERIALi suhtes.

„Meid on püütud ajalehtedes tembeldada finantspüramiidiks, on püütud süüdistada aktsiakapitali kunstlikus suurendamises ja meile on heidetud ette täiesti legaalseid laene kinnisvaraobjektidesse. See kõik on täielik absurd, sest kõik meie andmed on olnud kogu aeg kättesaadavad Eesti Pangale, Maksuametile, meid on auditeerinud tunnustanud audiitorid. Kuid mitte keegi neist pole kunagi midagi sellist märganud ega veel vähem etteheitnud," selgitas Oleg Laidinen. „Kuna mina olen viimase kolme kuu jooksul korduvalt tundnud survet konkurentide poolt, siis oleme kõik selle info edastanud Kaitsepolitseile," rääkis ta.

Majanduslik olukord stabiilne

Oleg Laidinen kinnitas, et ERIALil on piisavalt vara, et kõiki oma kohustusi täita. Isegi koroonakriisi ajal ei ole ettevõte erinevalt mõnestki konkurendist hetkekski oma uksi hoiustajatele sulgenud. Tema ütlusel täitis ERIAL ka koronakriisi ajal kõik oma lepingulised kohustused.

„Me oleme kasvanud hoiu-laenuühistuste seas 23lt kohalt kolmandale. Meie hoiuste maht täna on 17 miljonit eurot. Meil on arenduses kokku 17 kinnsisvaraobjekti, mille kohta info on avatud ja igaüks saab minna neid kontrollima. Viis neist objektidest on juba valmis ja müüakse maha lähikuudel. Veel 8 on ehitusjärgus ja neli projekti on hetkel projekteerimisjärgus. Me töötame, et tuua tulu oma osanikele."

Milles seisneb investeerimiskelmus?

Investeerimiskelmus seisneb kahtlustuse kohaselt selles, et ERIALi omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta.

Investeerimiskelmuse toimepanemises kahtlustatakse hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja Ilja Dyagelevi (34), praegust juhatuse liiget Daniela Dalberg-Dyagelevat (40) ning Delkona OÜd.

Ilja, Daniela ja ERIALiga lepingulises suhtes oleva äriühingu Transpire OÜ juhatuse liige Daniel Nevsky (33) omastasid kahtlustuse kohaselt kinnisvaratehinguid kasutades suures ulatuses hoiu-laenuühistu valduses olevat raha.

Omastamisele kaasaaitamises kahtlustatakse ERIALi töötajat Sofjat (33). Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIALi hoiustajatele kahju üle 1 miljoni euro.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur selgitas, et hoiu-laenuühistu lepingu sõlmimisel allkirjastasid inimesed volituse, millega andsid juhatuse liikmetele kontrolli oma raha üle.

„Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides. Silmas peeti ERIALi asutaja, Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil. Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt," kirjeldas Laur.

Kahtlustuse kohaselt andis Ilja altkäemaksu politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnikule, kes peeti kaitsepolitsei ametnike poolt samuti kinni. Kahtlustuse kohaselt lubas ametnik vastutasuks altkäemaksu eest osutada Iljale teeneid. Ametnik esitas lahkumisavalduse, millega ta politseiteenistusest vabastatakse. Altkäemaksu andmist ja võtmist uurib kaitsepolitsei.