Spaaliidu juht: meil ei ole võimalik sellest kriisist ilma riigi abita välja tulla – üks rahvast täis päev nädalas ei ole kasumit toov äri

Kuigi oktoobrikuise koolivaheaja järel hakati rääkima, kuidas spaad on rahvast pungil, ütleb spaaliidu tegevjuht Aire Toffer, et tegu on eksitava arusaamaga. Tegelikult on spaad rahvast täis üksnes laupäeviti ja siiski vaid lubatud 50% täituvuse piires.

„Tegelikult on olukord lihtsalt masendav. Kõik argumendid on võetud selle ühe õnnetu koolivaheaja järgi, mis oli oktoobris, kui ei olnud võimalik kuskile reisida ja Eestis reisimine oli ainuke võimalus. Jaa, võib küll öelda, et meil läheb pisut paremini kui teistel majutusasutustel, aga arvestades kõiki neid tavahotellidest palju suuremaid energiakulusid ja tööjõukulusid, mida makstakse, ei ole see kasumit toov äri,” rääkis Eesti spaaliidu tegevjuht Aire Toffer.

Ta märkis, et koolivaheajad ja laupäevad on ainukesed ajad, kus spaad on tõesti rahvast täis, kuid nendel päevadel teenitav tulu ei tee tasa ülejäänud nädalapäevi, kus spaahotellides on vaid mõned üksikud külastajad. „See, mis toimub pühapäeva ja esmaspäeva õhtul ning spaade hinnatasemes, on tegelikult katastroof,” nentis Toffer.

Langetanud kolmandiku võrra hindasid

Kuigi võib tunduda, et spaades on majutuse hinnad koroonakriisile vaatamate kõrgeks jäänud, ei vasta ka see tõele. „Kui te võtate hinnad pühapäeva õhtul või esmaspäeva õhtul, siis see on madalhooaja kõige madalam hind,” sõnas spaaliidu juht. Keskmiselt on spaahotellid lasknud oma hindasid koroonakriisi mõjul 30% alla.

„Kui me räägime, kuidas ettevõtetel läheb, siis üks päev nädalas ei too leiba lauale ja ühe päeva pealt nädalas ei ole võimalik hoida alles töötajad ja ettevõtet majanduslikult sellisel tasemel, et ta tegutseks plussis,” märkis Toffer. Tema sõnul on spaahotellide täituvus vähemalt viiel päeval nädalas ääretult madal. „Kuu täituvused kokku on 20% peal,” märkis ta.

Ka rõhutas Toffer, et spaadel on kevadest peale, kui neil lubati taas uksed avada, olnud täiendav külastatavuse piirang peal. „Tegelikult on spaades täna 50% täituvuse nõue – meil ei tohi veekeskustes ja spaades olla rohkem kui 50% lubatud külastajatest. Kui me räägime, et meil on spaad rahvast täis, siis see tähendab, et nad on 50% ulatuses täidetud,” tõi spaaliidu juht välja.

Reaalsuses väljendub see selles, et osad spaahotellid on kas pooled kapid veekeskuses lukku pannud, loevad reaalselt inimesi, keda nad sinna sisse lasevad või ei lasegi teisi inimesi peale hotellikülastajate veekeskusesse. See põhjustab laupäevastel päevadel ka väga palju pahandust, kuna inimesed päevad järjekorras ootama. „Inimesed lähevad sellepärast ka ära,” tunnistas Toffer.

Kõige enam tuska tekitab spaaliidule aga see, et just välise kuvandi mõjul on tekkinud arusaam nagu saaks spaahotellid koroonakriisile vaatamata väga hästi hakkama ega vaja täiendavat kriisiabi. „Mis on kõige drastilisem selle juures, on see, et valitsus ei ole meile absoluutselt vastu tulnud ja kogu see töökohtade säilitamine käib ettevõtjate endi rahakoti arvelt,” märkis Toffer.

Spaahotellid sulgenud korruseid ja korpusi

Koos nelja teise turismisektori liiduga on spaaliit viimased kaks kuud püüdnud valitsusliikmetele selgeks teha, kui oluline palgameetme jätkumine turismisektorile. „Me näeme, et kui tuleb vaktsiin ja piirid lähevad lahti, siis inimestel on täna huvi reisida. Alates maikuust tuleme me ise välja, aga vahepealsetel kuudel ei ole võimalik sellest kriisist välja tulla ilma riigi abita,” põhjendas Toffer.

Kuigi juulis ja augustis eestlased reisisid tavapärasest pisut rohkem kodumaal, ei ole see aidanud spaahotelle olukorras, kus nad on seni väga palju sõltunud välisturistidest. „Kui me räägime suurtest ravispaadest nagu meil on Pärnus Tervise grupp, Estonia spaa ja Viking spaa, kui me räägime Toila spaast ja kui me räägime Haapsalu spaadest – no mitte kuidagi ei ole siseturistide arvelt praegu võimalik ellu jääda,” sõnas spaaliidu juht.

Praegu on koroonakriisi mõjul oma uksed ajutiselt sulgenud Pirita spaa Tallinnas. „Kindlasti need ettevõtted, kes jaanuarikuust uksed kinni panevad, lähevad remontideks kinni pikemalt kui tavaliselt,” rääkis Toffer. Ka on suuremad spaahotellid mõned korrused või korpused üldse külastajatele sulgenud.

„Kuidagi on nii püütud kulusid optimeerida – kütet on välja lülitatud või maha keeratud korruste või blokkide kaupa, kus see on võimalik –, ei ole mõtet ju kõike töös hoida, kui on teada, et külastajaid ei hakka kuskilt tulema,” selgitas ta. Selliseid spaahotelle, kes kliente ainult reedest pühapäevani teenindaks, siiski veel ei ole, kuna see muutuks majanduslikult veelgi kahjulikumaks.

Sarnaselt tavahotellidele on ka spaahotellidel viimastel nädalatel öeldud väga palju jõulude ja aastalõpu tähistamisega seotud broneeringuid üles pärast seda, kui peaminister Jüri Ratas kutsus kõiki jõulupidusid 5. novembril ära jätma. „Spaades oli ka väga palju asutuste broneeringuid aasta lõpuks,” sõnas Toffer. Kui sinnamaale oli veel lootust enne aastalõppu midagi teenida, siis selle kuupäevaga see lootus ka kadus.

Läti ja Leedu maksavad aasta lõpuni palgatoetust

„Ettevõtete juhid ikkagi loodavad, et äkki seal valitsuses on ometi keegi, kes saab aru, et kui teised naaberriigid toetavad oma turismi – Lätis, Leedus ja Soomes on turismil väga mõistlikud toetusmeetmed, Lätis ja Leedus on aasta lõpuni ka töötukassa meetmed olemas –, siis meil ei ole mitte midagi,” lausus spaaliidu tegevjuht.

Ka märkis ta, et kuigi mitu praeguse valitsuse ministrit on rõhunud vajadusele ka turismiettevõtetel end ümber profileerida, ei ole see mõistlik olukorras, kus juba järgmise aasta riigieelarves on arvestatud, et turismisektor suudab taas kahemiljardilist müügitulu teha. „Kust need inimesed siis võetakse, kes need turistid ära teenindavad ja kust need ettevõtted siis avaneda saavad, kui meil ei ole neid inimesi?” küsib Toffer.

Augusti lõpu seisuga olid spaahotellid kaotanud sel aastal 40% oma käibest, aasta lõpuks võib käibekadu kasvada Tofferi hinnangul 60%-ni. Personali osas on spaahotellid väga erinevalt käitunud – kes on koondanud kuni kolmandiku töötajatest, kes loobunud mittekoosseisulistest töötajatest, kes läinud kuni 30%-lise palgakärpe teed või kasutanud mitut abinõud korraga.