Triin Arva: ettevõtlik õpe toetab noorte loomulikku uudishimu ja aitab neil näha oma rolli tuleviku kujundajana
Edu ja Tegu aasta ettevõtlusõppe mentor Triin Arva on Saare arenduskeskuse ettevõtluskonsultant ja Leisi kooli õpetaja. Maakonnas on ta noorte ettevõtlikkuse arendamist vedanud juba kümme aastat - korraldanud ettevõtluskonkurssi „Saaremaa Päike“, toimetanud kohalikus külaseltsis, viinud läbi loendamatul hulgal töötube ja muid üritusi.
Triin usub, et uudishimu ja soov toimetada on olemas kõigis inimestes, kuid seda on vaja juba lapseeast alates toetada - mõnikord piisab ka ühest julgustavast sõnast lapse jaoks oluliselt inimeselt. Kui meil lastena lastakse rõõmu ja lustiga toimetada, siis me seda ka teeme.
Kust sai alguse teie enda huvi ettevõtluse vastu? Mis kannustab aktiivne olema ja erinevaid tegevusi korraldama?
Mina nõukogude aegse noorena olin väga aktiivne juba koolieelikuna. Näiteks augustis korjasime vennaga õunu, panime need hoolimata valmidusastmest lapsevankrisse ja käisime siis nii külavahel ukselt uksele müüki tegemas. Kõik ostsid, keegi ära ei öelnud, minema ei saatnud. Ma ei mäleta saadud tasu, kuid tunne, emotsioon ja tegemise rõõm on siiani meeles. Ühest küljest on muidugi kurb, et sellele tegevusele tädi piiri pani - võttis vankri ja viis muuseumisse. Teisalt on see täna ju puhas rõõm, et seda suurepärast sõiduriista saavad nüüd aastakümned hiljem ka teised inimesed vaadata. Noore inimese ettevõtlikkusele oli aga mõneks ajaks kriips peale tõmmatud.
Minus on aga endiselt säilinud uudishimu. Soov teada saada ja ise uurida, mis on asjade sees ja taga ning mis millest sõltub. Ma ei usu, et erinevaid tegevusi proovimata on võimalik teada, mis on see päris oma teema. Ma suudan ikka ja jälle uutest asjadest ja teemadest vaimustuda, neisse kaduda ja lummatud olla, innustuda ja innustada teisi. Ja mida rohkem ma avastan, seda enam soovin, et teisedki saaksid sellest osa, sest on imeline tunda, tajuda ja näha, et võimalusi on piiramatult, ainult aega on piiratult.
Miks on ettevõtlikkuse arendamine noortes oluline? Kuidas aitab noori tulevikus see, kui neil on kogemusi ettevõtluse ja ettevõtlusõppega?
Arendada on ettevõtlikkust vaja siis, kui see on väga madal. Enamasti on siiski vaja hoida ja aidata leida selle väljendamiseks sobivat suunda lähtudes persoonist. Näidata võimalusi, aga samas lasta olla igaühel tema ise. Kogemus suurendab alati valikute võimalust. Kui sul on kogemus, siis sa tead, kas miski sobib sulle või mitte. Kui on sundolukord, mida ka vahel ette tuleb, siis sa tead mida teha - sul on oskused. Teadmised annavad vabaduse valida ja oskused võimaluse teha.
Kuidas tekitada noortes ettevõtluse vastu huvi? Mis neid enim innustab ja käivitab?
Kõik algab suhtumisest ja suhetest. Oluline on lasta noortel ise teha ja avastada, ning kui välja ei tule, siis mitte olla kurb või nördinud, vaid entusiastlik võimaluse üle proovida veel ja teisiti. Muidugi innustab noori ka see, kui sa neid usaldad ja annad neile võimaluse teha päris tööd ning selle eest ka vääriliselt tasustad. Kõige alus ongi head omavahelised suhted, siis ei jää midagi tegemata.
Millist rolli mängib ettevõtlikkuse arendamisel ettevõtlusõpe ning mil määral võiks ettevõtlikkuse arendamine olla lõimitud teiste õppeainete ja muude koolitegevuste hulka? Kui oluline on koostöö erinevate asutuste ja ka ettevõtjatega?
Ettevõtlikkust on mitmesugust. Ettevõtlik inimene ei pea saama ettevõtjaks, mida tihti arvatakse kui lapsed esimesse tundi tulevad. Ettevõtlusõpet ongi vaja selleks, et noor saaks aru, et tema tulevik sõltub sellest, mida ta ette võtab iseenda huvidest, soovidest ja väärtustest lähtuvalt ning kuidas on seda reaalses elus võimalik saavutada. Ettevõtlusõpe ei saa olla meil täna puhas majandusõpe põhikooli teises astmes, kuna puudub alus, millele laste teadmised saaks toetuda. Ja kui uus teadmine ei saa eelnevatele teadmistele toetuda, ei saa ennast millegagi siduda, siis see õppeaine tundub igav ja kuiv, elukauge ja keeruline. Ikka olen seda meelt, et õppimine peab olema lõbus, haarav ja samas väljakutset tekitav. Positiivseid elamusi pakkuv. Ettevõtlusõpetus on aga nii eluline aine, et seda saab siduda küll kõigi õppeainetega ja õnneks paljudes koolides seda tehaksegi.
Asutustevaheline koostöö tagab õppe mitmekesisuse ja see teeb õppimise laste jaoks põnevaks. Lisaks puht majanduslikult on otstarbekas koopereeruda, sest kõigil asutustel pole kõikide võimaluste pakkumiseks ressursse. Üheskoos tehtud töö on tulemuslikum mõlema osapoole jaoks - nii õppe pakkuja kui õppija jaoks.
Mis kasu näete noorte ettevõtlikkuse arendamisest kogu Saare maakonnale?
