Saksamaa süvenev mure: ettevõtete sõltuvus Hiinast üha suureneb
Saksamaa autotootjad ei suuda oma õnne uskuda: Hiina tarbijad on taaskord neid päästma tõtanud. Kümme aastat varem olid hiinlased nad samuti finantsriisi tekitatud sügavas august välja tõmmanud.
„See on liiga hea, et tõsi olla," tunnistas Daimleri juht Ola Kallenius eelmisel kuul autotootja kolmandas kvartalis Hiina turul toimunud 23-protsendilist kasvu uudist jagades. Kuna koroonaviirus ei luba välismaal kallist puhkust veeta, soetavad rikkad hiinlased selle asemel hoopis luksuslikke S-klassi Mercedeseid.
Hiina suu nõudlus on aidanud Saksamaa autootjatel ning nende tarnijatel koroonaviirusest räsitud Euroopa ning Ameerika turu kesist müüki tasandada. Samas on see tekitanud ka kahtlused, et Saksamaa tööstusharu on Hiinast liiga suures sõltuvuses. Ning tõstatanud küsimuse, kas Berliin suudab ja mis peamine, tahab Euroopas üha rohkem pead tõstva Pekingiga kindlamate ning tihedamate sidemete sõlmimise survele vastu panna ning Bideni administratsiooni uue transatlantilise partnerluslepingu omaks võtta.
Daimler, mille omanike ringis on ka kaks suur Hiina aktsionäri, müüb oma Mercedestest ligi 30% Hiinas. See moodustab grupi käibest umbes 11%. Mitme Saksamaa 30 suurema börsifirma sekka kuuluva ettevõtte käibest annab Hiina turg vähemalt viiendiku. Nende seas on BMW, kiibitootja Infineon, mitmesuguseid polüuretaan- ja polükarbonaadipõhiseid tooraineid tootev Covestro.
Hiinast on saanud maailma kõige olulisem autoturg. Samuti on see isejuhtivate autode, elektrisõidukite ning teiste uute tehnoloogiate katsetustanner. „Kuid ma olen mures, et Saksamaa autotootjate sõltuvus Hiinast on liiga suur," lausus autotööstuse uurimisinstituudi direktor Stefan Bratzel.
Isegi Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes usub, et lääneriigid suudavad Hiinat kaubanduse ning investeeringute kaudu vormida, utsitas eelmisel kuul Saksmaa ettevõtteid oma müüki erinevate riikide vahel hajutama ning Aasias ka teisi eksporditurge leidma.
Autotootjad on Hiina survele eriti aldis. Kuna ettevõtetel on seal mitmeid tehaseid- Volkswagenil näiteks 26- siis nende töös hoidmiseks on vaja kohalike võimude heakskiitu. Nii on Volkswagen oma Xinjiangis ehk piirkonnas kus uiguure represseeritakse, asuva tehase tõttu väga hillitsetud. Ning nõutud brändid on igasuguste tarbijate tagasilöökide osas väga tundlikud. Nii andis Hiina saadik Berliinis eelmisel aastal läbi lillede mõista, et Saksamaa firmad on löögi all, kui Huawei 5G võrguseadmeid keelustatakse. Selliseid ähvardusi võimaldabki võimupositsioon ning sõltuvus.
Pandeemia on Euroopa Hiinast majandusliku sõltuvuse küsimuse taas päevakorda tõstnud. Nils Redeker ja Anna Stahl märgivad oma uuringus siiski , et kuigi Euroopa tahab suuremat geopoliitilist autonoomsust, ei ole mõtet sõltumatuse ihalusele ka liialt rõhuda, sest pärast 15 aastat õitsenud kaubandust moodustab Hiina Saksamaa ekspordist vaid 8% ning Hiina ekspordist annab Saksamaa 5%.
Mercatori Hiina uuringute instituudi peaökonomist Max Zenglen tõdes, et sõltuvus on kahepoolne. Euroopa on Hiinas olulinne välisinvesteeringute ning töökohade looja. Lisaks on see Hiina eksportööridele suur turg ning tehnoloogilise oskusteabe allikas, seda eriti masinatööstuses, mille poolest just Saksamaa silma paistab. Peking võib püüda välismaisest tööstustehnoloogia sõltuvusest vabaneda, kuid see on Zengleini sõnul keeruline, kulukas ning ajamahukas. Analüütik väidab, et suureneva sõltuvuse tajumine on aidanud Hiina valitsusel teadvustada, et heade majandussuhete jaoks on vajalikud ka sõbralikud poliitilised suhted. Hiina kaubanduslik kättemaks Euroopas on tema sõnul harv nähtus.
Mure Euroopas üha suurerneva Hiina jalajälje pärast
Tegelikult on mure Hiina kasvava jalajälje pärast Euroopas kestnud juba aastaid.
Nii kirjutas ajakiri Politico kaks aastat tagasi, et kui näiteks enne eelmist finantskriisi teenisid näiteks portugallased Hiinas arendatavatelt projektidelt kena kopika, siis nüüdseks on rollid vahetunud. Hiina oli ära ostnud Portugali suurima kindlustusfirma ja suurima haiglafirma, veerandi üleriigilisest elektrifirmast ja samuti veerandi riigi peamisest pangast. „Nad võtavad meie varad üle," kurtis Portugali kaubanduskoja peasekretär Sérgio Martins Alves Politicole. „Kümme aastat tagasi ehitasime neile Macau lennujaama, rajasime kogu nende majandusliku taristu. Nüüd on kõik täpselt vastupidi."
Ning Bloomberg arvutas juba 2018. aastal, et Hiina ettevõtted olid eelmise finantskriisi algsuest ostnud Euroopas vähemalt 280 miljardi euro väärtuses ettevõtteid ning osalusi. Eriliselt on nad huvitatud transpordisektori, energeetika ning kõrgtehnoloogiaga seotust.
