Maire Forsel selgitab autoriõigusi: ära mine libaautori õnge ega lase end konkurendil hirmutada
Turul levib autoriõigustega seoses enesekaitse võte, kus kellegi autoriõigusi tegelikult rikutud ei ole, kuid üks konkurentidest sellegi poolest enda õiguste rikkumisele rõhub ning hoiatuskirju saadab. Millele siinjuures tähelepanu pöörata ja millal autoriõiguste rikkumisega tegemist on, selgitab ettevõtja ning koolitaja Maire Forsel.
Sellest on tänaseks neli aastat, kui kirjutasin meedias, et teise inimese loomingu loata kopeerimine on vargus ning et pilt, mis Eestis avaneb, on masendav. Vahepeal olen nii mina kui mitmed teised viinud läbi koolitusi autoriõiguste teemal ja mulle tundub, et olukord on läinud tunduvalt paremaks.
Ühes Maalehe arvamusloos aastal 2016 soovitasin panna Google'i otsingusse „tordid lastele" ja vaadata, mis välja ilmub. Tegin täna samasuguse otsingu ja nägin, et need tegijad, kes veel neli aastat tagasi ilma loata tortidele erinevaid multifilmitegelasi panid, enam selle otsinguga välja ei tule. Näiteks üks Harjumaal tegutsenud kondiitriäri, kelle veebileht kubises plagiaadist, on tänaseks oma kodulehe kustutanud ja vahetanud ka ettevõtte nime.
Ma ei tea küll sellise tegevuse tagamaid, aga ma ei imestaks, kui kodulehe kustutamise põhjuseks oli kellegi rahaline nõue autoriõiguste rikkumise eest. Täna leidsin ühe suurema autoriõigusi rikkuva kondiitriäri hoopis Ida-Virumaalt, aga kümnete multifilmitegelaste asemel oli seal peamiselt vaid Elsa.
Kopeerimisega on paraku nii, et pole vahet, millises koguses kopeerid - kui teed kellegi autoriõigusi rikkudes midagi müügiks, siis oledki juba riskinud kahjunõude kaela saamisega. Ja siin ei aita ka see, et asud kusagil Ida-Virumaa metsade vahel ja loodad, et kes sind ikka sealt leiab - kuna oma tooteid Internetis näidatakse, siis ela või karukoopas, pildiotsinguga leiavad kogenud kahjunõuetega tegelejad su nagunii üles. Seega ei maksa loota, et kui teen väikeses koguses, siis vahele ei jää.
Levinud enesekaitse võte
Täna aga kirjutan sellepärast, et tahan rääkida ühest väga levinud enesekaitse võttest juhtumite puhul, kus tegelikult kellegi autoriõigusi rikutud ei olegi, aga üks konkurentidest sellegi poolest enda õiguste rikkumisele rõhub. Facebooki käsitöö ost-müük grupis kerkivad sellised teemad esile ikka ja jälle ja nii nagu ka aastaid varem, löövad need teemad inimesed kahte lehte - need, kes õigustavad kopeerimist ja need, kes kaitsevad autoreid. Ja iga kord kumab läbi, et väga palju on meie hulgas neid, kes autorikaitse teemast lihtsalt aru ei saa. Samas pole siin midagi imestada, sest meil ei õpetata autorikaitset enamuses koolides, kust siis need teadmised peaksidki tulema? Kahjuks on selliseid inimesi väga lihtne eksiteele viia ja nende teadmatust ära kasutada ja just ühest sellisest loost tahan täna teile rääkida.
Nimelt pöördus minu poole üks laste tegelusseinte müüja, kes oli saanud konkurendilt hoiatuskirja, et need tegelusseinad on autoriõigusega kaitstud ja lõpetagu tema õiguste rikkumine. Et hoiatus paremini mõjuks, selleks kasutatakse tavaliselt kas mõne tuttava juristi abi või siis lihtsalt kellegi, kes nimetab end ettevõtte esindajaks - nii ka sellel korral. Pöördumises rõhuti registreerimata disainikaitsele, mis tõepoolest annab ainuõiguse disaini autorile ilma Patendiametis kaitset taotlemata. Registreerimata disain kehtib nimelt Euroopa Liidu territooriumil avalikustatud tööstusdisainilahendusele kolme aasta jooksul avalikustamise hetkest alates ja selle kehtivust pikendada ei ole võimalik.
Avalikustamine tähendab disaini laiemale publikule kättesaadavaks tegemist ja registreerimata disain annab selle omanikule õiguse takistada disainilahenduse kopeerimist. Vaatasin, et tõepoolest, mõlema tegelusseinte tegija Facebooki lehed on väga värsked - selle järgi otsustades ei ole nad kumbki tegutsenud isegi mitte ühte aastat, kolmest rääkimata. Siin aga on üks konks, mille otsa on lihtne koperdada - unustatakse kontrollida, kas hoiatuskirja saatja saab üldse olla disaini algne autor.
Nii juhtus ka sellel korral, et konkurent, kes kirja sai, ei tulnud kohe selle peale, et kontrollida, kui levinud need tegelusseinad maailmas on. Ta küll vastas, et leidis ise selle idee Pinterestist, aga selle peale sai uue hoiatuse, kus juba ähvardati kohtuga, samas „sõbralikult" pakkudes, et ehk leiame ikka kohtuvälise lahenduse.
Lihtne guugeldamine näitab, et sarnaseid tegelusseinu on tehtud maailmas juba aastaid, mis omakorda tähendab, et inimene, kes end siin Eestis autoriks peab ja oma õigusi taga nõuab, pole tegelikult nende tegelusseinte algne autor. Õnneks on seda väga lihtne tõestada noppides internetist tegelusseinte fotosid, kus aastatetagune kuupäev kõrval. Et oma õigust registreerimata disaini omanikuna kaitsta, peab autor olema suuteline tõestama oma autorsust, aga kuidas sa seda tõestad, kui internet on sarnaseid tooteid täis?
Jah, alati võib juhtuda, et sa tuledki ise millegi sellise peale, mida juba aastaid on tehtud ja müüdud, lihtsalt sina ise ei tea seda. Antud juhul, kus oma õiguste taganõudja tegutseb ise internetis, on raske uskuda, et ta alles nüüd avastas, et keegi teeb samasuguseid. Samas tasub siinjuures meelde jätta, et kopeerimiseks ei loeta seda, kui sarnase disainilahenduse loonud autor ei olnud teadlik varem avalikustatud disainilahendusest.
Lisaks teised detailid
Kogu selle loo juures on tegelikult jäänud tähelepanuta ka mitmed muud detailid - näiteks see, et need kaks konkurenti, kes tegelusseinte autoriõiguse üle vaidlevad, ei teegi tegelikult üldse äravahetamiseni sarnaseid tooteid. Disaini puhul loeb ainult välimus ja vähemalt minu silmale on nende kahe tootja tegelusseinad väga erinevad. Üks neist teeb ainult roosasid ja helesiniseid, teine samasuguseid värve ega ka mingit ühtset värvisüsteemi oma tegelusseintel ei kasuta - vähemalt nende fotode põhjal, mis avalikustatud, saab seda väita.
Teiseks tuleb tähele panna, et disainilahenduse puhul on alati oluline uudsus. See tähendab, et isegi kui tahad oma toote disaini kaitsta vaid Eesti piires, pead enne taotluse esitamist veenduma, et keegi teine kogu maailmas pole samasugust teinud. Kui leiad Pinterestist samasuguse toote, mille pilt on sinna välja pandud rohkem kui aasta tagasi, siis ei loeta seda toodet enam uudseks ja sellele kaitset ei saa. Laste tegelusseinu tehakse kogu maailmas aga juba aastaid. Nii ei saa tänase loo peategelast, kes konkurenti turult tõrjuda püüab, mitte kuidagi tegelusseina algseks autoriks pidada.
Kolmandaks tasub meenutada, et ideed ei saa kaitsta. Heaks näiteks on siin idee teha pilliroost joogikõrsi, mille algset autorit ilmselt keegi ei teagi. Nii on pilliroost joogikõrte tootjaid palju, aga ükski neist ei saa sellele tootele ainuõigust.
Eestis tegutsevatele tegelusseinte müüjatele soovin siinjuures edu ja loodan, et kliente jätkub teile mõlemale. Võtkem konkurentsi kui edasiviivat jõudu ning ärgem kasutagem teiste tegijate turult tõrjumiseks ebaausaid võtteid. Minu kogemus on näidanud, et pikaajaliselt on edukad vaid sellised ettevõtted, kes oskavad tegutseda eetiliselt ja kuigi ma tavaliselt asun alati autoriõiguste vaidlustes autori poolele, siis seekord on vastupidi, sest selgus, et ennast autoriks nimetav ettevõtja on ehtinud end võõraste sulgedega. Ärgem mingem selliste „libaautorite" nõudmiste õnge.
