Õppealajuhataja Tiia Mikson meenutab, et praktiline õpe on koolis alati au sees olnud ning kui tekkis vajadus õppekava uuendada ja sellele kindel fookus leida, oli majandus- ja ettevõtlussuund üks loomulik valik. Teise suunana loodi infotehnoloogia ja küberkaitse õppesuund ning seegi lähtus õpilaste huvidest ja tööturu elulistest vajadustest. „Alustasime koostööd Tartu Kutsehariduskeskusega, kust saime ainekavad, mida ühildasime oma kooli kavadega. Õppesuundadel on praktiline väljund - õpilased saavad lõpetades IT-spetsialisti või ärijuhi eeskutseõppe tunnistuse. Kuna majandusõpetus oli kooli õppekavas juba aastaid olnud, siis olid koolis vastavad spetsialistid olemas, tollal jätkus ka rahalisi ressursse täiendõppeks ja tänu Edu ja Tegu projektile on õpetajad saanud ennast ettevõtlusõppe alal pidevalt täiendada. Kuna igal aastal on päris mitmed lõpetajad jätkanud õpinguid kutsehariduses, siis koostöös kutsehariduskeskusega saame neile pakkuda õpet, mis paneb tugeva aluse edasiste oskuste omandamisele," kommenteeris Mikson.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi projektijuht Kertu Lieberti sõnul on praktilise hariduse andmise üheks võtmesõnaks õppeainete lõimimine. „Meie koolis on selline õppeaine nagu KESA, mis on moodustatud karjääriõpetuse, majanduse, ettevõtluse, suhtlemispsühholoogia ja projektitöö aluste kursustest. KESA mooduli läbivad kõikide suundade õpilased ning see peaks aitama noortel omandada arusaama ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning vastastikustest seostest nii üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lisaks käsitletakse aines teemasid, mis kujundavad õpilastes valmisolekut tööjõuturul hakkama saamiseks, iseseisvalt otsuste tegemiseks, erinevate elurollide täitmiseks ja elukestvaks õppeks. Õppijad omandavad teadmisi ettevõtte äriplaani koostamisest, käivad mitmes ettevõttes töövarjuks ja viivad ise läbi erinevaid projekte," kirjeldas Liebert.

Ka sisenemine tööturule on üks teema, mida aines praktiliselt läbi tehakses. „Noored loovad õppe osana oma virtuaalse firma ning teevad läbi erinevaid firma juhtimisega seotud etappe - alates selle reklaamimisest töötajate värbamiseni. Kui üks õpilane on firmajuhi rollis, siis teised saavad samal ajal proovida kandideerija rolli, harjutada CV koostamist ning töövestlustel osalemist. Õpilaste sõnul on see olnud väga närvesööv ülesanne, kuid saadud kogemust peavad nad siiski äärmiselt kasulikuks, kuna tänu sellele on nad hiljem oma esimesse töökohta kandideerides oluliselt enesekindlamad," kommenteeris Liebert.

Kogu õppetöö protsessis on teoreetiline käsitlus tihedalt seotud praktiliste tegevuste ja õppekäikudega. Miksoni sõnul on ettevõtete külastamine oluline osa õppest, mis näitab õpilastele, kuidas töö eri valdkondades päriselt käib. „Enne koroona epideemiat käisid õpilased õppepäevadel näiteks Riigi Infosüsteemide Ametis, NATO küberkaitsekeskuses, Transferwise's ja Boltis. Lõiminguvõimalusi eri õppeainete ja teemade puhul on tegelikult palju ning koostöö eri osapooltega - õpetajate, ettevõtjate ja kogukonnaga - võimaldab õpilastele tulevikuks mitmekesisemat ettevalmistust," ütles Mikson.

Eelmisel õppeaastal käivitus hoogsalt ka õpilasfirmade tegevus, mida tunnustati tiitliga "Põltsamaa valla aasta noorte tegu 2020". Energiakividega seepe valmistav õpilasfirma SEEPS jõudis riigi 24 parema hulka, õpilasfirma Torm!, mis valmistab mööblikangajääkidest õlakotte pärjati tiitliga "Jõgevamaa aasta õpilasfirma 2020". Õpilasfirmad osalesid aktiivselt jõululaatadel üle Eesti ning said tellimusi auhindade ja meenete valmistamiseks ning müügikohti pop-up poes. Õpilasfirma tegevus arendas väga palju õpilaste oskuseid, eelkõige ettevõtluspädevust, samuti meeskonnatöö, suhtlemis-, aja- ja karjääri planeerimise, keskkonna ja jätkusuutliku arengu ning turunduse valdkonnas. Õpilasfirmad on oma kogemuste jagamisega suutnud innustada ka teisi õpilasi ettevõtlusõpetusse senisest tõsisemalt suhtuma ja õpilasfirma tegevusega liituma.

Õppealajuhi sõnul on praktiline ja õpilaste vajadustele keskenduv õpe toonud kooli palju uusi õpilasi ning häid saavutusi ning tunnustust. „Täna tuleb meile õpilasi üle Eesti, mitte ainult lähikonnast. Tänu kooli ühiselamule, oleme saanud vastu võtta õpilasi nii Tallinnast, Haapsalust, Tartust kui Hiiumaalt. Meie küberkaitse ja IT-õppesuund on äärmiselt populaarne ja see on meie juurde toonud palju tehnoloogiast huvitatud poisse, kuid paindlikke õppevõimalusi pakume ka teiste huvidega noortele. Meil on saab õppida ka humanitaarsuunas ja keskenduda muusika õppimisele. Lisaks arvestame õppe osana ka koolivälist õppimist, sealhulgas huvitegevusi. Ka see õpetab noortele ettevõtlikkust - kuidas oma huvisid ära kasutada ja ise endale sobiv õppekava kujundada," sõnas Mikson.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond, elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeerium.