INTERVJUU | Aasta noor ettevõtja: tuleb olla uudishimulik

Meie igapäevaelu aitavad lihtsamaks muuta kümned, kui mitte sajad seadmed, mis jäävad tihti märkamata. Näiteks Valnese nutilukud Tallinna koolides, Barkingu nutiparklad või nutikad Bikeepi rattalukud tänaval. See on alles jäämäe tipp, sest Jaan Hendrik Murumetsa juhitav ettevõte Krakul pakub elektroonikasüsteemide riistvara ja tarkvara arendust kõigele, mis moodsal ajal tundub vajalik ning aitab meil oma ülesandeid paremini täita.

Millega Krakul tegeleb?

Oleme IoT-i (Internet of Things, asjade internet) ja autonoomsete süsteemide arenduspartner ning konsultant. Väga lihtsalt öeldes oleme partner ettevõttele, kellel ei ole võimekust ega ka vajadust luua elektroonikaarendusega seotud kompetentse. Enamasti arendame ja aitame luua IoT-seadmetel põhinevaid lahendusi, mis on tavakasutaja jaoks väikesed lihtsad seadmed, millel on üks kindel ülesanne, kuid mis osana tervikust täidavad väga tähtsaid rolle.

Kas sul oli ka enne Krakuli juhiks asumist ettevõtluskogemus?

Ei olnud, kuid nägin kõrvalt kõike, mida Markus tegi. Hetkel, kui oli vaja asuda ettevõtet juhtima, tundus loogiline, et seda teen mina. Teadsin kõike, mis ettevõttega seostus – alates partneritest kuni töötajateni.

Mis oli kõige keerulisem ettevõtte juhiks asumisel ja mis nüüd?

Alguses on kõige raskem see, et sa ei tea midagi. Hiljem asendub see olukorraga, et sa tead, mida sa ei tea, ning siis tuleb leida motivatsiooni selleks, et õppida ja omandada teadmisi valdkondadest, millega seni ei ole pidanud kokku puutuma. Ettevõtte kasvades ja tulevikuplaane tehes saan nüüd aru, et mida kaugemale vaatad, seda rohkemate asjadega peaks tegelema ning prioriteetide seadmine ettevõtte suunamiseks muutub aina keerulisemaks.

Kui saaksid minna ajas tagasi 2017. aastasse, hetke, kui asusid Krakulit juhtima, siis mida sa iseendale ütleksid?

See on juba keerulisem. Tõenäoliselt seda, et veelgi varem tuleb küsida teistelt inimestelt oma valdkonnas nõu ja mõtteid, kuidas nemad on teatud probleeme lahendanud. Usun, et see sobib nõuandeks kõikidele alustavatele juhtidele, et võimalikult varakult tuleb hakata kasvatama oma võrgustikku ja seeläbi saada kogemusi, mis teistel on juba olemas. Üldiselt on sama valdkonna ettevõtetel sarnased mured ja teiste lahenduste nägemine võib aidata väga palju edasi, säästes nii aega kui ka raha. Samal ajal aidatakse edasi ka tervet sektorit, seega ära karda küsida!

Krakul on kasvamiseks kasutanud omakapitali, mitte investorite raha. Millest selline valik?

Oleme suhelnud paljude investoritega, kuid oleme seadnud eesmärgi, et soovime kaasata n-ö tarka raha meie valdkonnast. Eesmärk on mitte lihtsalt ettevõtet kasvatada, vaid saada juurde ka teadmisi ja oskusi, et kasvatada terve ettevõtte kompetentse.

Näiteks alustasime suvel koostööd ühe maailma suurima IoT-i ja juhtmevaba ühenduse komponentide turustaja Richardson RFPD-ga, mis võimaldab meil märkimisväärselt suurendada projektide arvu terves EMEA regioonis (Euroopa, Lähis-Ida, Aafrika – toim). Koostöö hõlmab eri valdkondi laevandusest meditsiinini. See ei ole küll traditsioonilises mõttes investeering, kuid näeme seda väga hea ja suure võimalusena.

Kuidas jõudsid elektroonikainseneri erialani?

Olin keskkoolis humanitaarklassis. Pärast kooli lõppu läksin õppima Tartu Ülikooli IT-teaduskonda, kust astusin ühe aasta möödudes välja. Arvan, et põhjus on tuttav paljudele, kes on astunud ülikooli otse keskkoolist, teadmata, mida nad teha tahavad, lisaks oli mulle ootamatu olukord, kus keegi ei käsi otseselt midagi teha.

Pärast väikest pausi läksin 2012. aastal õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse mehhatroonika erialale ja tundsin, et see on minu jaoks. 2013. aastal liitusin Krakuliga ning juba enne Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetamist astusin 2014. aastal TTÜ-sse, et õppida elektroonikat ja telekommunikatsiooni.

Mida ütleksid noortele, kes valivad eriala või ei tea, mida edasi teha?

Tänapäeva maailmas tuleb igal juhul ära kasutada võimalust, et ükskõik kus olles on sul käes terve maailma teadmised läbi väikese ristküliku, tuleb vaid osata otsida ja uurida. Tihti mõeldakse endale mingid kindlad piirid. Näiteks kui olen Lõuna-Eestis, siis Tartu Ülikool, kui Põhja-Eestis, siis TalTech. Sellest samm edasi on see, et vaatad õppekavasid ja valid sealt kõige vähem hirmsa.

Kui asud õppima ja leiad, et see ei ole siiski sinu jaoks, siis ka see on väga tähtis teadmine. Siis ei tohi alla anda ja öelda, et sinu jaoks ei ole midagi huvitavat. Tegelikult on terve maailm valla ning tuleb leida endale huvipakkuv ja sobiv valdkond. Lihtsalt tuleb olla uudishimulik.

Mis on noore ettevõtja preemia?

Konkursiga tunnustatakse noori ja tegusaid firmaomanikke või juhte, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta noore ettevõtja tiitli saaja valib välja viieliikmeline komisjon, mis koosneb kaubandus-tööstuskoja, Swedbanki ja presidendi kantselei esindajatest ning ettevõtjatest. Konkurssi korraldatakse alates 2015. aastast.

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.