Välistööjõu piiramine mõjutab negatiivselt meie ettevõtteid ja töötajaid

Eestis on välistööjõuga seoses tekkinud olukord, mis pidurdab meie ettevõtete arengut ja sunnib ka väliseid investoreid valima teisi sihtriike, kus tööjõuprobleeme ei ole. Ettevõtjad räägivad aina rohkem välistööjõu vajadusest just seetõttu, et hoolimata üha suurenevast töötusest on meil jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõu puudus ning selleks, et meie majandus ja ka palgad kasvaksid, on vaja inimesi, kes teeksid ära töö, mida kohalikud ei oska ning tihti ka palgatasemest hoolimata teha ei soovi.

2021. aastal on sisserände piirarvuks seatud 1315 inimest. See on see hulk inimesi, kellele riik võimaldab Eestis töötamiseks elamisloa, kui täidetud on erinevad tingimused. Tingimusi on mitmeid, näiteks peab Eesti Töötukassa kinnitama, et töökohta, kuhu inimene tuleb, ei ole võimalik täita Eesti kodanikuga, ja välismaalasele tuleb maksta ka töötasu, mille suurus on võrdne Eesti aasta keskmise palgaga. Ehk need 1315 inimest, kes liituvad 2021. aastal meie tööjõuga töötamiseks mõeldud elamisloa alusel, saavad keskmist või kõrgemat palka ja täidavad otseselt rolle, kuhu töötajaid leida ei ole.

Tähtis on seejuures ka asjaolu, et kui ettevõttel oleks võimalik palgata Eestist kohalik töötaja, oleks see tunduvalt odavam kui välistöölise palkamine. Välistööjõudu kasutades on kõige madalam võimalik palk Eesti eelmise aasta keskmine brutokuupalk, mis on 1407 eurot, ja erinevatel juhtudel tuleb maksta kuni kahekordset Eesti keskmist palka, mis on 2814 eurot. Samal ajal on kohaliku elaniku miinimumpalgaks täistööajaga 584 eurot kuus ja 2018. aasta andmetele tuginedes sai ligi 426 000 töötajat ehk 66 protsenti töötajatest alla keskmise palga töötasu.

Välistööjõu kvoot seati 1990. aastate alguses ja on nüüdseks iganenud, sest muutunud on nii poliit- kui ka majandusmaastik. Praeguse Eesti majanduse üks suurimaid pidureid on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja seatud piirangud raskendavad veelgi olukorda ajal, kui naaberriigid astuvad samme suurendamaks konkurentsieeliseid võitluses kvalifitseeritud tööjõu pärast. On juba ka mitmeid näiteid, kus suured tootmisettevõtted otsustavad investeerida lähiriikidesse ja sellega seostub otseselt ka töökohtade kadumine Eestist. Näiteks BLRT otsustas oma planeeritud ujuvdoki investeeringu teha Eesti asemel Leetu ja seda otseselt kvalifitseeritud tööjõu kasutusvõimaluste tõttu, mis on Leedus paremad. Kuna tööstuses on väärtusahelad pikad ja rusikareeglina loob üks töökoht tööstuses minimaalselt kaks uut töökohta teistes sektorites, siis seeläbi kaovad töökohad ka logistikaahelates ning kaubanduses, rääkimata teistest toetavatest rollidest, mida tavaliselt otseselt tööstusega ei seostata. Näiteks tootmise puududes ei kulu kaua, kui ära kolivad ka disain, arendus ja teadustegevused.

Eesti ettevõtjate soov on alati palgata kohalikke töötajaid, sest enamasti on ühised nii keel, kultuuriruum kui ka ootused. Kuid nagu ka eelnevalt välja toodud, siis paljusid ametikohti ei ole võimalik täita kohalike töötajatega, sest neil pole vastavaid oskuseid. Praeguse kriisi tingimustes on suurenenud ja võib ka edaspidi suureneda töötute arv, kuid neil ei ole reeglina vajalikke oskusi, et kohe näiteks tööstussektoris oskustööliseks minna või täita mõne teise spetsialisti rolli, mis vajab eelnevaid oskusi, mida ei ole võimalik töötul paari kuuga omandada. Kuigi tööandjad on ümber- ja täiendõppe teemadel pidevas suhtluses ka töötukassa ning haridusasutustega, ei ole siiski lühiajaliselt teisi mõjusaid alternatiive, kui seda on oskustööliste palkamine välismaalt ning sageli ka kolmandatest riikidest.

Kes lähevad sisserände piirarvu alla?

Sisserände piirarvu alla lähevad kolmandatest riikidest pärit kodanikele antavad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, välislepingu või kaaluka riikliku huvi alusel.

Kes on vabastatud sisserände piirarvust?

• Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud;
• USA, Jaapani, Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini kodanikud;
• välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde;
• välismaalased, kes õpivad või teevad teadustööd Eestis;
• välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
• välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
• välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
• välismaalased, kes töötavad Eestis õppejõuna;
• välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;
• välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina;
• rahvusvahelise kaitse taotlejad.

Millal on võimalik taotleda järgmise aasta kvoodi alla minevat elamisluba töötamiseks?

Elamisloa taotleja sai alates 23. novembrist hakata detsembriks ja jaanuariks aegu broneerima elamisloa taotluste esitamiseks 2021. aasta sisserände piirarvu alusel. Kuigi 2021. aasta sisserände piirarvu ei ole veel kehtestatud, on vastav eelnõu läbinud kooskõlastusringi ja ilmselt võetakse lähiajal vastu. Eelnõuga on võimalik tutvuda siin.

Millal jõustub uus sisserände piirarv?

1. jaanuaril 2021.

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.