Teadus- arendustegevusse panustavate innovaatiliste ettevõtete arv kasvab, kuid valitsuse lubaduse täitmine toppab poliitikute taga
Eelmisel aastal oli Eestis 286 ettevõtet, kes investeerisid teadus- ja arendustegevusse. Seda on poolesaja võrra senisest enam. Samuti kasvas pea rekordilisele tasemele teadus- ja arendustegevuste kulude suhe lisandväärtusesse, selgub täna avaldatud uuringust "Teadus- ja arendustegevus ettevõtetes".
Eesti ettevõtted investeerivad meeleldi innovatsiooni ja püüdlevad kõrgema tootlikkuse poole, kuid päris uue teadmise ja teaduskoostöö maht ettevõtluses on seni olnud pigem väike, tõdes tööandajte keskliit. Selle kinnituseks on innovatsioonikulude suhteliselt kõrge tase meie loodavasse lisandväärtusesse Euroopa Liidu võrdluses, kuid pea kaks korda madalam teadus- ja arenduskulude tase võrreldes eesrindlike Euroopa riikidega.
„Selleks, et suurendada ettevõtjate kulutusi 2%ni SKP-st, peaks selliste ettevõtete arv kahe-kolmekordistuma. Soodsa innovatsioonipoliitika puhul ilmselt need võimekad ettevõtjad, kes juba TA-sse investeerivad, suurendaksid kulutusi innovatsioonile veelgi. Teine oluline teema on teadlaste ja inseneride järelkasv," ütleb Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo.
„Näeme TA kasvus täna ettevõtjatel võtmerolli ning oleme selleks loonud Tööandjate Innovatsiooni Käivituskoja (TIKK), kuhu kuuluvad arengut ja uuendusi väärtavad tööandjad," selgitab Suursoo.
Paraku on Eesti riiklikust eesmärgist investeerida 3% SKP-st teadus- ja arendustegevusse veel kaugel maas. Samal ajal on kadumas ka Eesti majanduskeskkonna tööjõukulude tasemest tulenev konkurentsieelis ning vaba kvalifitseeritud tööjõudu praktiliselt ei ole. Tööjõupuudus on nii innovatsiooni kui ka üldise majandusarengu suurim takistus," toonitab Suursoo.
Tema sõnul ei ole Euroopas riiki, kus ettevõtted investeeriksid 2% SKP-st teadus- ja arendustegevustesse ilma, et riik paneks 1% omalt poolt lisaks. „Ka valitsus on lubanud samas mahus investeerida, kuid reaalsed otsused toppavad poliitikute taga," sõnab ta.
„Riik saab pakkuda innovatsiooniprojektideks vajalikku rahalist tuge, TA ja innovatsiooni riigipoolsete teenuste teenuskeskuse loomisega. Samuti soodustada süsteemselt innovatsiooni läbi maksusüsteemi, lihtsustada statistikaaruandlust ning kaotada bürokraatlikud takistused euroraha kasutamisel Eesti majanduse heaks," loetles Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees riigi võimalusi panustada.
