Nimetatud eelnõu täieneb ravikindlustuse seaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega, mille eesmärk on vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 levikut. Seaduseelnõu on teisel lugemisel 7. detsembril.

Uus õigusakt on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuarist 30. aprillini väljastatud haiguslehtedele. Muudatuste tulemusel tekib 2021. aastal Eesti haigekassale 5 miljonit lisakulu, millest 2,5 miljonit kaetakse Eesti haigekassa eelarvest ja 2,5 miljonit taotleb haigekassa valitsuse reservist.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et sarnane korraldus kehtis ajutiselt ka kevadise viirushaiguspuhangu ajal ja osutus edukaks meetmeks, et inimesed ei läheks sissetuleku vähenemise kartuses tööle haigustunnustega. „Praeguseks oleme nakatumiste arvult kevadega paraku mitte võrreldavas seisus, kuid ka seekord saame haiguspäevade hüvitamise koormust vähendades inimestele veidi kindlustunnet lisada," sõnas Mölder.

Komisjoni esimees lisas, et peale töötajate omavastutuse vähenemise muutub tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel, kes hüvitavad edaspidi töötajatele 70% töötaja keskmisest töötasust haiguse teisest kuni viienda päevani. „Ühtlasi suureneb Eesti haigekassa vastutus, kes edaspidi kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumispäevast," täpsustas Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et kuigi haiguse leviku tõkestamisele oleks paremini kaasa aidanud haiguspäevade hüvitamine juba esimesest päevast, on ka käesolev muudatus abiks ja minimaalne, mida praeguses keerulises olukorras riik inimestele pakkuda saab. „Riigikogu enamus ei toetanud kahjuks sotsiaaldemokraatide selle aasta septembris algatatud eelnõu, mis nägi ette haigushüvitise varasemat maksmist, eesmärgiga just ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid. Samas oleme tänaseks ekspertidelt kuulnud, et näiteks Tallinnas ja Harjumaal kasvas nakatunute hulk just eelkõige tööealiste inimeste hulgas. Loodame aga, et sotsiaalkomisjoni tänane otsus aitab lõpuks ühe olulise meetmena teiste hulgas viiruse laialdast levikut pidurdada," rääkis Kütt.