Töötasu hüvitisega turismisektorile appi

Turismisektorit on COVID-19 kriis väga tugevalt mõjutanud. Majutatud välisturistide arv langes suvel võrdluses 2019. aastaga 84 protsenti ja olukorra paranemist ei ole näha ka lähikuudel.

Kaubanduskoja hinnangul võiks kriisist tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks maksta turismisektoris tegutsevatele ettevõtjatele töötukassa kaudu töötasu hüvitist, mis oleks selgelt suunatud sektori jaoks võtmetähtsusega kompetentside säilitamisele ning toetaks sektori arengut ja edaspidist kasvu.

Toetusmeetme ehk töötasu hüvitise peamine eesmärk peaks olema turismisektorile väga oluliste ja kvalifitseeritud töötajate töökohtade säilitamine. Lähiajal väheneb turismisektori töötajate arv olulisel määral ja seda trendi ei ole võimalik muuta, kuid toetusmeede aitaks tagada kriitilise arvu töökohtade säilimise sektoris ning pidurdaks võimalikku kompetentside äravoolu. Toetuse abil säilitatavad töökohad võimaldavad kriisi möödudes taaskäivitada turismiteenuste pakkumist ja taastada sektoris töökohti.

Koda tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku, mille kohaselt võiksid turismisektorile suunatud töötasu hüvitise tingimused olla järgmised:

• sarnaselt kevadele võiks töötasu hüvitist pakkuda kolmel kuul;
• töötukassa makstav töötasu hüvitis võiks olla 50 protsenti töötaja keskmisest töötasust, kuid mitte rohkem kui 800 eurot kuus;
• tööandja omaosalus peab olema vähemalt 300 eurot;
• hüvitise saamiseks peab tööandja käive olema langenud vähemalt 50 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
• töötasu hüvitist võiks olla õigus taotleda majutusettevõtjatel (I 55), toitlustusettevõtjatel (I 56), reisibüroodel ja reisikorraldajatel (N 79), reisijate transpordiga tegelevatel ettevõtjatel (H 4939, H 501, H 511) ning konverentside ja messide korraldajatel (N 82301);
• töötasu hüvitist võiks saada taotleda töölepinguga töötava töötaja eest, kes asus tööle hiljemalt 1. märtsil 2020;
• tööandjal peab puuduma 1. märtsi 2020 seisuga maksuvõlg, või maksuvõlg on taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud (sh ajatamisgraafikust peab olema kinni peetud), tähtaegselt peavad olema esitatud viimase kahe aasta majandusaasta aruanded;
• lisaks võiks kohaldada ka muid tingimusi, mis kehtisid töötasu jätkuhüvitise osas, sh võib olla põhjendatud küsida äriplaani või riskianalüüsi esitamist, mis näitaks, et ettevõtja on hinnanud vähemalt mingilgi tasemel äri jätkusuutlikkust tulevikus.

Töötukassa arvutuste kohaselt oleks sellise toetusmeetme kulu umbes 15 miljonit eurot.

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.