Kohtutäitur: meeleheitel võlglased ründavad kohtutäitureid... aga võlad sellest ju ei kao

Öeldakse, et sõnumitoojat ei maksa rünnata. Paraku aga puutuvad kohtutäiturid üsna sageli kokku olukorraga, kus satuvad võlglase verbaalse või lausa füüsilise rünnaku alla. Tegelikult on aga kohtutäitur ju kõigest sõnumitooja sellest, et võlgadega on vaja tegeleda.

Hiljuti mõistis kohus kriminaalkaristuse mehele, kes ründas nii verbaalselt kui füüsiliselt talle täitedokumente tooma tulnud minu kohtutäituri büroo töötajat. Mees tekitas tema kodu ukse taha tulnud töötajale rünnakuga kehavigastusi, mille tõttu inimene oli mitu kuud töölt eemal. Asi päädis ründajale tingimisi vanglakaristuse ja rahalise hüvitise väljamõistmisega. Vaatamata karistusele ei tunnistanud ründaja oma süüd, vaid hoopis õigustas ennast: kohtutäituri büroo töötaja olevat teda tüüdanud ja sellepärast ta ründaski. Loomulikult ei pidanud ta vajalikuks kannatanu ees vabandada.

Sellised juhtumid ei ole paraku kohtutäiturite töös midagi erakordset, vaid viimasel ajal lausa sagenevad. Sõim, ähvardused, vastiku sisuga sõnumid ja e-kirjad on meie töös kahjuks üsna tavalised. Tundub, et levimas on üleüldine arvamus nagu võiks iga inimene teha, mida tahab ning et ametiisiku peal oma frustratsiooni välja elades kaoksid justkui võlaprobleemid ja eluraskused.

Loomulikult pole selline suhtumine kuidagi õigustatud, sest kohtutäitur teeb vaid oma tööd ehk viib ellu talle riigi poolt omistatud kohustusi. Kohtutäitur on õigusemõistmise viimane lüli, ilma milleta ei ole kohtusüsteemil ja seadusandlusel mõtet. Seda enam, et kohtutäitur ei hakka ju kedagi niisama heast peast n-ö ahistama, vaid sellele on enamasti eelnenud pikk võlgujäämise saaga.

Täitemenetlus annab kohtuotsusele jõu

Mõistan, et meie, kohtutäiturite, töö võib tunduda tüütu ja ebameeldiv. Samas omab meie töö tähendust ühiskonnale, majandusele ning kitsamas plaanis üksikisikutele ja ettevõtetele. Kujutage ette inimest, kes pärast pikka ja närvesöövat kohtuvaidlust on saanud kohtulahendi ning võib nüüd võlgnevuse sissenõudmise vaeva kohtutäiturile usaldada. Kui meil puuduks täitesüsteem, mis paneb võlgniku lõpuks ka päriselt maksma, ei oleks mõtet kohtus energiat, raha ja aega kulutadagi. Tänu kohtutäituritele saavad karistatud kiiruseületajad, elatisvõlglased ja joobnud olekus autorooli kippujad. Lihtsalt öeldes - just tõhus täitemehhanism annabki kohtuotsustele jõu ja mõjukuse.

Kohtutäituri töö on pingeline ja negatiivsete olukordade lahendamine kuulub igapäevaselt meie töö juurde. Stressirohke on ka kohtunike ja politseinike töö, kuid nemad on ametist tulenevalt kaitstud. Kohtu solvamine on kuritegu ning politseinikule vastuhakk samamoodi.

Riik peaks tagama kohtutäituritele ohutuse

Kohtutäiturid on nn vaba elukutse esindajad ehk nad ei ole ei riigiametnikud ega ka ettevõtjad. Ometi on täitesüsteem, kohtutäituri elukutse ja talle omistatud kohustused riigi poolt määratud. Kohtutäituri kohustuslike tööülesannete hulka kuulub ka kohtudokumentide kättetoimetamine ning sellest tööst ei ole võimalik keelduda. On üsna tavaline, et võlglane teeskleb kodus mitte olemist ning uks dokumentidega kohtutäituri või tema büroo töötaja ees jääbki suletuks. Halvemal juhul võib aga toimuda rünnak nii nagu kirjeldatud selle loo alguses.

Seadusega pole kohtutäiturile ega tema büroo töötajale kõnealuses puhuks kaitset ette nähtud. Kirjeldatud juhtumiski käsitleti rünnakut eraisiku, mitte kui avaliku võimu esindaja vastu.

Praegu kaitsevad kohtutäiturid ennast ja oma büroo töötajaid oma kulu ja kirjadega. Nii mõnigi kord kaalun, kas saata dokumente kohale toimetama oma büroo töötaja või kaasata turvateenust osutav firma.

Riigi poolt on kohtutäituritele pandud kohustus võlgade sissenõudmisega tegeleda. See töö võib olla üsna ohtlik ning seega võiks kohustuse juurde kuuluda ka elementaarne kaitse.