Ajakirjanduse võit. Riigikohus otsustas: Sadama istungite kajastamise keelamine oli vale
Täna 4. detsembril tehtud otsusega rahuldas riigikohus Eesti Päevalehe määruskaebuse, millega taotleti tunnistajate ütluste avaldamise keelu tühistamist Tallinna Sadama kohtuasjas. Samuti selgitas kriminaalkolleegium istungi avalikkuse piiramise üldiseid põhimõtteid.
Harju Maakohtu kohtunik Kristina Väliste kohustas märtsis 2019 ühel Tallinna Sadama kriminaalasja arutamise istungil tehtud määrusega kõiki istungisaalis viibijaid hoidma õigusemõistmise huvides salajas isikuliste tõendiallikate - sealhulgas tunnistajate - ütlusi kuni kohtuliku uurimise lõpuni. See tähendab, et ka ajakirjandus ei oleks tohtinud tunnistajate ütlusi avalikustada enne kohtuprotsessi lõppu, milleks võib kuluda mitu aastat.
Määruse vaidlustas istungil viibinud Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik Ann-Marii Nergi esindaja, vandeadvokaadi Oliver Nääsi kaudu, kes taotles saladuses hoidmise kohustuse tühistamist. Kaebuses leiti, et maakohus piiras põhjendamatult ning ebaproportsionaalselt sõna- ja ajakirjandusvabadust, mis on tagatud põhiseadusega.
Riigikohus: piirang polnud piisavalt põhjendatud
Riigikohus märkis, et kui tugineda maakohtu argumentidele, siis peaks ütluste saladuses hoidmise kohustust rakendama kõigis suurema avaliku tähelepanu all olevates kriminaalasjades - alati on olemas võimalus, et istungil tunnistaja ütlusi kuulnud inimeste vahendusel saab nende sisu teatavaks veel küsitlemata tunnistajatele.
Seetõttu jäi kriminaalkolleegium varasema seisukoha juurde, et avaldatud teabe mõju aitab üldjuhul tasakaalustada ristküsitluse kord, sealhulgas kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise võimalus.
Samuti nõustus Riigikohus ajakirjandusega, et maakohus oleks pidanud ära näitama, miks just selles asjas on tavapärasest suurem õigusemõistmise huvide kahjustamise oht. Praegusel juhul on piirdutud üldsõnaliste seisukohtadega ja jäetud need seostamata konkreetsete faktidega - näiteks mõne tunnistaja eriline mõjutatavus, vajadus hoida mõnda asjaolu saladuses kuriteo varjatud olemuse tõttu vms.
Lisaks väärib Riigikohtu hinnangul tähelepanu, et tunnistajate ütluste avaldamine keelati kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Maakohtu määruse tegemise ajal oli plaanis lõpetada tõendite uurimine oktoobris 2020, aga tegelikult kestab asja arutamine siiamaani.
Kokkuvõttes tühistas Riigikohus maakohtu kehtestatud piirangu, kuna see polnud piisavalt põhjendatud. Samas ei ole vajaduse korral välistatud uue istungi avalikkuse piiramise määruse tegemine.
Piirangud peab vajadusel üle vaatama
Riigikohus selgitas ka kohtuistungi avalikkuse piiramise üldiseid põhimõtteid. Seaduse järgi võib seda teha, et kaitsta äri- või riigisaladust, kõlblust, inimeste era- ja perekonnaelu, kannatanuid ja alaealisi ning õigusemõistmise huve. Nende õiguste ja huvide kaitseks saab kohus omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kuulutada istungi täielikult kinniseks, osaliselt kinniseks või kohustada kõiki saalisviibijaid teatavaks saanud infot saladuses hoidma. Viimane variant on leebeim ja tuleb kasutusele siis, kui istungi kinniseks kuulutamine oleks ilmselgelt põhjendamatu.
Saladuse hoidmise kohustust on võimalik kehtestada nii etteulatuvalt kui ka tagantjärele - näiteks kui ülekuulamise käigus ilmneb mõni kaitsmist vajav asjaolu. Vajadus piirangu järele võib menetluse vältel ka ära langeda, eriti kui see on kehtestatud õigusemõistmise huvides.
Kriminaalkolleegium rõhutas, et kohus peab olukorda jooksvalt hindama ja võimaluse korral piirangut leevendama või selle sootuks kaotama. Samas ei saa välistada, et mõnikord on tarvis piirangut ka pikendada või valida selle asemel tõhusam. Näiteks on võimalik olukord, kus esialgu keelatakse istungil avaldatud info avalikustamine lühema aja jooksul - mõni päev või nädal - ning hiljem täpsustakse, kas ja milliste asjaolude suhtes jääb piirang kehtima. Või siis on lubatud tunnistajate ütluste kirjeldamine, aga mitte nende tsiteerimine ja üksikasjaliku sisu avaldamine.
Kohus peab arvesse võtma iga üksikjuhtumi asjaolusid. Saladuses hoidmise kasuks rääkivad argumendid peavad olema seda kaalukamad, mida suuremas ulatuses istungi avalikkust piiratakse, mida pikem on info avaldamise keeld ja mida suurem on avalik huvi selle kriminaalasja vastu. Näiteks korruptsioonikuritegudes on see eelduslikult alati suurem. Saalis viibijatele tuleb piiranguid ja nende rikkumise tagajärgi arusaadavalt selgitada.
Riigikohus märkis, et lubamatu on avalikkuse piiramine ulatuslikumalt, kui on vajalik piirangute aluseks olevate õiguste ja huvide kaitseks. Ka kinniseks kuulutatud istungil puudutab hoiatus ja avaldamiskeeld üksnes kaitsmisväärset osa istungil arutatust.
